Jäätmeteke sõltub suurel määral majandusolukorrast, kaubanduse edenemisest ja tarbimisest. Näiteks tekib majanduskasvu ajal jäätmeid rohkem, majanduslangus toob aga kaasa jäätmete vähenemise.

Kõikjal EL-i riikides otsitakse meetmeid, mis katkestaksid jäätmetekke ja majanduskasvu omavahelise seose. Märksõnadeks on siin teadlikkuse kasv, säästev tootmine ja tarbimine, terviklik tootearendus, tootjavastutus ning toote keskkonnamõju jälgimine kogu olelustsükli vältel.

2003. aastast näitas jäätmeteke Eestis kasvutendentsi, jõudes 2007. aastal 21,2 miljoni tonnini. Jäätmete märgatav vähenemine toimus 2009. aastal, mil oli majanduskriis, langedes siis peaaegu 2002. aasta tasemele. Alates 2011. aastast on jäätmeteke olnud taas üle 20 miljoni tonni aastas. Kuni  aastani 2014. oli jäätmeteke suhteliselt stabiilne, kuid alates 2015. aastast toimus kasv  ning 2017. aastal oli teke  juba üle 25. miljoni tonni.

Keskmiselt 88% jäätmetest on tekkinud töötlevas tööstuses, energeetikaettevõtetes ning reovee puhastamisel, millest põhiosa moodustavad põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Viimasel viiel aastal on nende osakaal kogu jäätmetekkest olnud 82%. Ehitusjäätmeid tekib aastas 8%, jäätmekäitlusettevõtetes 3% nn sekundaarseid jäätmeid, puidutööstuse jäätmeid (neist suurem osa taaskasutatakse) 2%, olmejäätmeid keskmiselt 2%, põllumajanduse ja toiduainete töötlemise jäätmeid alla 1%.

Ohtlike jäätmete osakaal jäätmete tekkes on suur. Viimasel viiel aastal  keskmiselt 10  miljonit tonni aastas, moodustades kogu jäätmetekkest 43%. Põhjuseks on peamiselt põlevkiviõli ja -energia tootmise intensiivsus. Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. 80 - 85% viimase viie aasta elektrienergia toodangust baseerub põlevkivil1 . Varasematel aastatel oli see veelgi suurem, kuid järk-järgult on suurendatud elektrienergia tootmist taastuvatest allikatest. Põlevkivitööstuses on küll toodangu tekkeühiku kohta suudetud jäätmeteket vähendada, kuid toodang ise on kordades tõusnud. Põlevkivil baseeruv energiatootmine on ja jääb jäätmemahukaimaks tööstusharuks Eestis, kui tootmismahud ja tehnoloogia ei muutu kardinaalselt. Lisaks põlevkivitööstusele ja -energeetikale tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid veondusega seonduvates valdkondades: mere-, raudtee- ja maismaaveonduses – peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed. Jäätmemahukas on ka tsemenditootmine, kus tekib aluseline klinkritolm, mida osaliselt kasutatakse happeliste muldade lupjamiseks.

Eesti keskkonnastrateegiast tuleneva eesmärgi kohaselt tuleb vältida jäätmete tekkimist, vähendada jäätmete koguseid ja ohtlikkust. Ohtlike jäätmete teke peab vähenema võrreldes baastasemega  (2005) 7,029 miljonit tonni aastas. Kahjuks on viimaste aastate suundumus olnud vastupidine, jäätmeteke sh ohtlike jäätmete teke on suurenenud.

Olukord Eestis

Jäätmehierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.

Kui kodus tekib esemeid, mida enam kasutada ei taha, otsige infot  kuhuviia.ee veebist. 

Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda mitmeid erinevaid jäätmeliike, sh kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Enne jäätmete viimist jäätmejaama, on otstarbekas tutvuda jäätmejaama hinnakirjaga, vastu võetavate jäätmete nimekirjaga ja vastu võetavate kogustega. Osadele jäätmetele võivad olla seatud kogusepiirangud. Mitte kõiki jäätmeid ei saa alati ära anda. Kõige lihtsam on jäätmejaama helistada.

Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 % kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Eesmärk on kirjas ka jäätmeseaduses. Lugege lisa jäätmehierarhia kohta. Lugege jäätmete sortimise kohta. 

NÄIDE! 

Jäätmeseadus ütleb, et kui see on tehniliselt, keskkonna seisukohast ja majanduslikult teostatav, peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama vähemalt paberi-, papi-, metalli-, plasti- ning klaasijäätmete liigiti kogumise.  Tallinnas sätestab jäätmehoolduse korra Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Jäätmete üleandmise kohta saab infot kas Tallinna linna veebist või infotelefonilt 1345. Konteinerite asukohad leiab kuhuviia.ee veebist. Korraldatud jäätmeveost võib lugeda Tallinna veebist.

Tallinnas on 3 jäätmejaama:

Kasutatud materjalid

Keskkonnaagentuur "Keskkonnanäitajad"

Keskkonnaministeerium "Jäätmed"

MTÜ Keskkonnateenused "Jäätmejaamad"

Tallinna veeb 27.11.2018 "Jäätmejaamad Tallinnas"

Artikli valmimist toetas Tallinna Keskkonnaamet.
Artikli valmimist toetas Tallinna Keskkonnaamet.