Puugid muutuvad aktiivseks juba siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur tõuseb vähemalt +7 kraadini. Eestis kestab puugihooaeg tavaliselt maist oktoobrini ning kõige rohkem puugiründeid leiab aset juulist septembrini.

SYNLAB Eesti kliinilise juhi ja infektsioonihaiguste arsti Paul Naaberi sõnul kuulub Eesti nii puukentsefaliidi kui ka puukborrelioosi osas kõrge riskiga piirkonda. Lisaks levitavad puugid ka mitmeid teisi nakkushaigusi, mille kohta teatakse vähem.

“Üle maailma on teada kümneid puukidega ülekantavaid haigusi ning pidevalt avastatakse uusi võimalikke haigustekitajaid. Eestis on enim diagnoositud puukidega levivateks haigusteks puukentsefaliit ja puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi,” rääkis dr Naaber.

Puukentsefaliidi vastu aitab vaktsineerimine

Puukentsefaliit on viirushaigus, mille raskematel juhtudel võivad tekkida närvisüsteemi kahjustused. Haiguse vastu spetsiifiline ravi puudub, kuid selle vältimiseks on olemas tõhusad vaktsiinid nii täiskasvanutele kui ka lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1-3-kuulise vahega ning kolmas kuni aasta hiljem.

“Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid see kestab reeglina ainult ühe hooaja. Seetõttu on vajalik teha ka kolmas süst, mis pikendab immuunsust. Paljud inimesed ei mäleta enam täpselt, millal nad viimati puukentsefaliidi vastu vaktsineeriti või kas kordussüst on tegemata jäänud. Sellisel juhul on võimalik kontrollida vaktsineerimisega seotud antikehade teket vereanalüüsiga,” ütles dr Naaber.

“Haiguse läbipõdemine annab enamasti eluaegse immuunsuse. Vaktsineerimise järel püsivad antikehad organismis tavaliselt kolm kuni kümme aastat,” lisas ta.

Mida teha siis, kui puuk on hammustanud?

Kui inimene märkab nahale kinnitunud puuki, tuleks see eemaldada võimalikult kiiresti. Mida kauem puuk nahas püsib, seda suurem on nakkuse leviku risk. Kõige ohutum on kasutada peenikeste otstega pintsette või spetsiaalseid puugieemaldustange.

„Puugi võib välja tõmmata ka küüntega – õigete vahendite puudumisel ei tohiks raisata aega nende hankimiseks või EMOsse minekuks, vaid puuk tuleb eemaldada võimalikult kiiresti ja naha lähedalt ning eemaldada see aegalse ja ühtlase liigutusega,“ toonitas dr Naaber.

“Oluline on vältida puugi keha pigistamist, sest see võib suurendada nakkusetekitajate kandumise riski hammustuskohta,” rõhutas dr Naaber.

Samuti ei tohi puugile määrida alkoholi, õli, rasvu, seepi ega muid aineid, sest need ei aita eemaldamisele kaasa ja võivad hoopis olukorda halvendada. Pärast eemaldamist tuleb hammustuskoht puhastada seebivee või desinfitseeriva vahendiga.

Arsti sõnul ei pruugi inimene alati puuki märgatagi, mistõttu tuleb tähelepanelik olla ka siis, kui hiljem tekivad sümptomid, kuid otsest hammustust ei mäletata.

Puuki ennast laborisse viia ei ole mõtet

Dr Naaberi sõnul ei ole mõistlik lasta uurida eemaldatud puuki, sest see ei anna usaldusväärset infot inimese võimaliku nakatumise kohta.

“Nakkuse kahtlusel tuleks uurida patsienti, mitte puuki. Haigustekitaja leidmine või mitteleidmine puugil ei kinnita ega välista nakkust inimesel,” selgitas arst.

Samuti ei soovita ta teha vereanalüüse lihtsalt puugihammustuse tõttu, kui inimesel puuduvad sümptomid.

“Kaebuste puudumisel pole mõtet uuringuid teha, sest see võib viia mittespetsiifiliste reaktsioonide tõttu ülediagnoosimiseni,” ütles dr Naaber.

Millal peaks pöörduma arsti poole?

Pärast puugihammustust tuleks oma tervist vähemalt kuu aja jooksul tähelepanelikult jälgida.

“Kõige tüüpilisem puukborrelioosi tunnus on suurenev punetav või sinakaspunane laik hammustuskoha ümber. Seda nimetatakse erythema migrans’iks. Tavaliselt on laik vähemalt viiesentimeetrise läbimõõduga, selgete piiridega ning võib olla keskelt heledam. Kui nelja nädala jooksul tekib hammustuse kohale või selle lähedale punetav ümmargune laik, tuleb kohe pöörduda arsti poole,” rõhutas dr Naaber.

Borrelioosi diagnoosimiseks kasutatakse vereanalüüse, millega määratakse IgM ja IgG antikehi. Vajadusel tehakse positiivse leiu kinnitamiseks täiendavad uuringud.

“Samas tuleb arvestada, et haiguse varases staadiumis võivad antikehade testid olla veel negatiivsed. Näiteks muutub IgG antikeha sageli positiivseks alles 4-8 nädalat pärast nakatumist. Tüüpilise erythema migrans’i esinemisel määratakse ravi kliinilise pildi põhjal ning laboratoorsed uuringud pole näidustatud,” lausus SYNLABi kliiniline juht.

Puugid levitavad ka teisi haigusi

Lisaks puukentsefaliidile ja borrelioosile võivad puugid Eestis levitada veel mitmeid nakkushaigusi.

“Kuigi neid haigusi diagnoositakse harvem, tuleb puugihammustuse järgselt tekkinud sümptomite puhul alati mõelda ka teistele puukidega levivatele nakkustele. Need haigused võivad kulgeda nii kergete mittespetsiifiliste sümptomitega kui ka põhjustada rasket haigust. Arsti poole pöördudes tuleks kindlasti mainida puugihammustusi, kui need on esinenud,” ütles dr Naaber.

Anaplasmoosi ehk inimese granulotsütaarse ehrlihioosi puhul on inkubatsiooniperiood tavaliselt 7-11 päeva. Haigus algab palaviku, külmavärinate, peavalu ja lihasvaluga. Hiljem võivad lisanduda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, lööve, köha ja hingamisraskused.

Babesioosi inkubatsiooniperiood võib olla 1–8 nädalat. Haigusnähud on sageli gripilaadsed: palavik, külmavärinad, pea-, lihas- ja liigesevalud. Mõnel juhul võib hemolüütilise aneemia tõttu tekkida kollasus.

Puukriketsiooside kliiniline pilt sõltub haigustekitajast, kuid sagedamini esinevad gripilaadsed sümptomid, lööve, lümfisõlmede suurenemine ning hammustuskohta tekkiv iseloomulik tume arm ehk nn tache noire.
Tulareemia võib avalduda kõrge palaviku, peavalu, lihasvalu ja hammustuskoha lähedal paiknevate lümfisõlmede põletikuna. Mõnikord tekib nahale ka haavand.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta