Eesti pensionikogujate investeerimiseelistuste uuring näitab, et investeeringuid valitakse üha rohkem põhimõtete järgi – koguni 63% pensionikogujaid peab pensionivara jätkusuutliku investeerimist oluliseks. Kõige rohkem pakub investeerijatele huvi tervishoid.

 

Millesse oma pensioniraha investeerida? See küsimus on viimastel aastatel meeles mõlkunud ilmselt suuremal osal tööealistel eestimaalastel. Peale selle, et huvi investeerimise vastu on oluliselt kasvanud, andis arutlustele ilmselt hoogu ka II pensionisambast lahkumise võimalus. II sambast lahkujate valikutes olid siiski esikohal tarbimine ja finantskohustuste eest tasumine ning tagaplaanil vara iseseisev investeerimine. Suurem osa Eesti pensionikogujaid siiski jätkas investeerimist II pensionisambasse. Swedbanki tellitud uuringule vastajatest teeb praeguse seisuga II sambasse sissemakseid umbes 69% pensionikogujaid, lisaks kogub 27% vastajaid III sambasse, millele kehtib ka 20% tulumaksu tagastus. Ometigi ei anna arvud midagi teada sellest, kuidas Eesti pensionikogujad oma pensionivara soovivad investeerida. Mille järgi valikuid tehakse?

Swedbanki tänavu sügisel toimunud uuring annab huvitavat sissevaadet. Uuringus osales üle 500 elaniku vanuses 18–55 aastat, kes koguvad pensioniks II, III pensionisamba, säästude või muude finantsinstrumentide kaudu. Selgus, et ligi kahe kolmandiku Eesti pensionikogujate jaoks ei ole oluline üksnes vara kasvatamine, vaid ka põhimõtted, mille järgi vara investeeritakse. Uuringu järgi koguni 22% pensionikogujaid peab väga oluliseks ja 41% oluliseks oma pensionivara jätkusuutlikku investeerimist.

Uuringus paluti vastajatel ka kujutleda, et neil on investeerimiseks 1000 eurot pensioniraha, mida on võimalik oma parema äranägemise järgi jaotada erinevate eesmärkide heaks. Kõige olulisemaks tõusis tervishoiu arendamine – ravivõimaluste arendamine, teadustöö, digimeditsiin ja uute ravimite loomine –, millesse keskmiselt oldi valmis investeerima 220 eurot ehk üle viiendiku kogusummast. Sellele järgnesid ridamisi loodusressursside kaitsesse (nt puhas vesi, õhusaaste, plasti ümbertöötlemine jne), elukvaliteedi parandamisse (toit, haridus, tark linn), uutesse tehnoloogiatesse ja kliimamuutustega tegelemisse investeerimine. Kõigisse nelja suunda oldi keskmiselt valmis investeerima 128–137 eurot. 91 eurot määrasid vastajad digiturvalisusele, 90 eurot bioloogilise mitmekesisuse kaitsele ning 73 eurot inimõigustele ja võrdõiguslikkusele.

Tervishoidu investeerimist pidasid keskmisest olulisemaks naised, madalama sissetulekuga vastajad ning pensionikogujad, kelle elukoht väljaspool suuri keskuseid. Loodusressursside kaitsesse investeeriksid keskmisest rohkem mehed, nooremad pensionikogujad ning Tallinna elanikud.

Ka Lätis ja Leedus oli pensionikogujate number üks valik investeerida suurim osa tervishoidu ning isegi suuremal määral, kui Eestis (Lätis 272 eurot ja Leedus 286 eurot). Küll aga on naaberriikide jaoks eestlastest olulisemal kohal elukvaliteedi parandamine, kuid madalamal kohal näiteks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine.

„Kindlasti on pensionivara investeerijate otsuseid mõjutanud nii läbielatud pandeemia kui ka laiem ühiskondlik arutelu selle üle, milliseid muutuseid oleks maailmas vaja, et homne oleks jätkusuutlikum meie kõigi jaoks. Pensioni kogumist ei nähta üksnes isikliku kasuna, vaid investeeringut paremasse tulevikku,” sõnas Swedbanki investeerimisfondide juht Age Petter. „Kui palusime uuringus osalejatel ka öelda, mis on parim põhjus jätkusuutliku investeerimise valimiseks, siis 46% vastajaid leidis, et juba võimalus teha jätkusuutlikum valik on põhjus iseeneses. 42% vastas, et loodab investeeringutega saada keskmisest kõrgemat tootlust, 24% hindab võimalust mõjutada ettevõtteid käituma jätkusuutlikumalt.”

Uuringu järgi eelistab 26% Eesti pensionikogujaid, et kogu nende pensionivara oleks investeeritud jätkusuutlikult, fondide tasud oleksid madalad ning nende põhimõtete nimel on pensionikogujatele sobiv ka keskmine tootlus. Lisaks valiks 37% kogujaid ka osaliselt jätkusuutlikesse varadesse investeerimise ja on valmis suurema tootluse nimel nõus ka keskmiste fonditasudega. Lisaks uuriks iga kolmas pensionikoguja enne investeerimisotsuse tegemist maailma jätkusuutlikmate ettevõtete tipp-20 edetabelit, et endas selgusele jõuda.

Pikem selgitus:

Millistesse valdkondadesse investeeriksid Eesti pensionikogujad kokku 1000 eurot oma pensionivara?

220 eurot – tervishoiu arendamine (haiguste ravi, teadustöö, digimeditsiin, uued ravimid)

137 eurot – loodusressursside kaitse (puhas vesi, õhusaaste vähendamine, plasti ümbertöötlemine)

131 eurot – elukvaliteedi parandamine (toidu kvaliteet, haridus, targa linna lahendused)

130 eurot – uued tehnoloogiad (robootika, e-kaubandus, jagamismajandus, pilvelahendused jne)

128 eurot – kliimakaitse (CO2 emissioonide vähendamine, metsastamine, taastuvenergia arendamine)

91 eurot – digiturvalisus (kaitse küberrünnakute eest, andmekaitse)

90 eurot – bioloogiline mitmekesisus (eri liikide ja ökosüsteemide kaitse)

73 eurot – võrdõiguslikkus, mitmekesisus, inimõigused (palgavõrdsus, võrdsed võimalused töötada jne).