Äsja valminud Eesti keskkonnateadlikkuse uuring näitab, et eestlased peavad end keskkonnaasjades üha teadlikumaks ning ka meie keskkonnaseisundit hinnatakse aina paremaks.    

"Värske uuringu tulemused kinnitavad, et Eesti inimesed armastavad looduses käia ja hindavad järjest kõrgemalt Eesti puhast vett ja klaari õhku. Kõik need on kohad, kuhu oleme viimasel ajal tõsiselt investeerinud," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. "Järgmine eesmärk peaks olema, et ka metsad ja meri saaks me inimestelt sama kõrge hinnangu."
 
Võrreldes 2012. aastal tehtud uuringuga on peaaegu kõik hinnangud ja suhtumine keskkonda rohkemal või vähemal määral paranenud. Eeskätt on tõusnud hinnangud puhta joogivee kättesaadavusele ja õhu puhtusele, Eesti elanike keskkonnateadlikkusele ning keskkonnaalase, eriti jäätmetega seotud teabe kättesaadavusele.
 
Peaaegu kogu vastajaskond nõustus väidetega, et loodust säästmata ei saa majandust järjepidevalt arendada ning keskkonna olukord on otseselt seotud elukvaliteediga. "Tõepoolest, loodusvarad on küll meie au ja uhkus, mida meil on võimalus kasutada nii majanduses kui puhkuseks ja lõõgastuseks, ent kõige selle juures peab hoolt kandma, et need oleksid hoitud. Igasugune inimtegevus peab olema loodusega kooskõlas," sõnas keskkonnaminister.
 
Parima hinnangu elanikelt said loodusrajad ja loodusega omal käel tutvumise võimalused. Ligi pool elanikkonnast on aasta jooksul käinud loodusõppe- või matkaradadel. Mõnevõrra vähem, ent siiski üle kolmandiku elanikest on aasta jooksul külastanud mõnd keskkonnahariduskeskust,  loodusmuusemi või -üritust. Selle ilmestamiseks on paslik tuua kõrvale näide Eesti Loodusmuuseumist, mida külastas käesoleva aasta esimesel poolaastal rekordilised üle 37 tuhande inimese, mis on pea sama palju kui möödunud aastal kokku.
 
Endiselt püsib suur huvi oma kodukoha keskkonnaalase teabe vastu, mis läheb korda 95 protsendile elanikest. On oluline märkida, et hinnang kogu Eesti kohta käiva info kättesaadavuse kohta on aasta-aastalt kasvanud. 74 protsenti vastanuist andis sellele positiivse hinnangu. Kõige enam tuntakse huvi veekogusid ja joogivett ning õhku ja metsa puudutava teabe vastu. Võrreldes varasemaga on kasvanud huvi ilma ja kliimaga seonduva suhtes.
 
Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi AS Turu-uuringud. Uuringus osales 1002 inimest.