Eesti ja Soome vaheline looduskaitsealane koostöö on kestnud üle 30 aasta. See ehitatud sild on võimaldanud hoida regulaarset kontakti mõlemas riigis looduskaitse eest seisvate ametitega. Korraldatud on sadu ühiseid töötubasid ja praktilisi harjutusi alates kaitsealuste liikide ja elupaikade inventeerimisest, erinevate kaitsekorraldusmeetodite tutvustamisest, kuni loodushariduse ja rahvusparkide külastajate parema teeninduseni.

Sel nädalal toimus Helsingis looduskaitse juubeliseminar, kus Eesti ja Soome keskkonnaministeerium heitsid ühiselt pilgu minevikku ja pidasid tulevikuplaane. Eesti Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt meenutas soomlaste abikätt Eesti ettevalmistamisel ühinemiseks Euroopa Liiduga.

„Soomlased aitasid meid esitada liitumiskuupäevaks Eesti ettepanekud Natura 2000 loodus- ja linnualade võrgustiku moodustamiseks. Nii Eestis kui ka Soomes on palju elupaiku, mis mujal Euroopas või isegi maailmas on kadunud või üliharuldased,“ rääkis Münt kohtumisel.

Eesti keskkonnaministeeriumi kantsler tõstis esile Põhja-Euroopa riikide vastutust ja võimalusi kliimamuutuste puhverdamisel, kuna suurem osa Euroopa süsinikuvarudest on seotud ja endiselt seotud meie piirkonna soode ja metsadega. „Kuid mõnikord vajavad need elupaigad ka inimkonna tehtud vigade parandamist. Nii Soome kui ka Eesti edulooks on olnud sooelupaikade, eriti rabamaastike ökoloogiline taastamine, mis aitab kaasa nii elurikkuse kaitsele kui ka kliimamuutuste tagajärgede vähendamisele,“ kõneles Münt.

Eesti Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra kiitis samuti aastatepikkust head koostööd. "Äsja Eestis lõppenud looduskaitsekuu põhisõnum keskendus sellele, et meie looduses on palju püsivat, aga ka muutuvat. Selle valguses on mul hea meel kinnitada, et meie koostöö Soome kolleegidega on edukalt ja sisukalt toiminud juba 30 aastat ja kuulub püsivate väärtuste hulka,“ ütles Vakra, kelle sõnul tõdeti juubelikohtumisel ühiselt, et meil on sarnased rõõmud ja mured ning omavahelised arutelud ja ka kogemuste jagamised aitavad paremini meie üht ja ainust loodust puhtana järeltulevatele põlvedele edasi anda.

Eesti peab oluliseks jätkata kahe riigi ekspertide koostööd ja algatada uusi päevakajalisi teemasid. Euroopa Liidu liikmesriikidena on meil ühised väljakutsed ambitsioonika elurikkuse strateegia elluviimiseks.