Eesti Looduseuurijate Seltsi looduskaitse ümarlaua sektsioon kutsub kokku seminari, mis käsitleb huvide põrkumist loomakasvatajate ja looduskaitsjate vahel. Arutelu on ajendatud meediasse kerkinud lugudest, kuidas Saaremaal on sagenenud lammaste murdmine huntide poolt.

12. jaanuaril toimuval seminaril tuleb arutlusele nii hundi elukäik, Saaremaa looduslikud olud kui ka lambakasvatajate mured. Käsitletakse konflikti sotsiaalseid ja looduskaitselisi küsimusi. Samuti võrreldakse, kuidas sarnaseid probleeme on lahendatud naaberriigis Soomes ning millised on olnud tulemused.

“Inimese suhtumine suurkiskjatesse on olnud läbi aegade teravalt negatiivne. Selles on hirme, müüte ja tõsiseid probleeme, mis enamasti viib loodushoiu ja kasutamise eest seisjate omavahelisele järsule vastandumisele. Ühine arutlemine suurkiskja rolli ning konflikti üle avab võimaluse tervikpildi tekkimiseks ning seeläbi ka parema võimaluse ühises ruumis kooseksisteerimiseks“, kommenteeris Tiit Maran teema arutelu vajalikkust.

Avamaks erinevate huvipoolte seisukohad, saavad seminaril sõna Peep Männil (Keskkonnateabe Keskus, ulukiseire osakond), Ants Kuks (lambakasvataja Karulas), Teet Otstavel (Helsingi ülikool), Tõnu Talvi (Keskkonnaamet), Tiit Maran (Tallinna ülikool), Maie Kiisel (Tartu ülikool). Seminari modereerib Marek Sammul (Eesti Maaülikool).

1853. aastal asutatud Eesti Looduseuurijate Selts on Baltimaade vanim pidevalt tegutsenud teaduslik selts, mis nüüdseks on kujunenud loodusteadlasi ja teaduslikule uurimistööle aktiivselt kaasa aitavaid loodushuvilisi koondavaks mittetulunduslikuks ühinguks.