Euroopa Liidus on loomisel praktiline kord, kuidas kodanikud saaksid miljon allkirja kokku kogudes sekkuda liidu seadusloomesse. Eesti Roheline Liikumine saatis valitsusele oma seisukohad arutlusel oleva korra kohta. Liikumise arvates on kavandatav kord hetkel liialt jäik ning ei lase kodanikuühiskonnal sisuliselt esile tõusta.

Hiljuti jõustunud Lissaboni lepe lõi uue võimaluse, mille kohaselt peab Euroopa Komisjon vähemalt miljoni kodaniku poolt allkirjastatud ettepanekuid seadusloomeks väga tõsiselt kaaluma. Hetkel arutatakse sellise korra täpseid detaile ning Eesti Roheline Liikumine saatis valitsusele oma kommentaarid, millega soovitakse lihtsustada allkirjade kogumist.

"On pikalt kurdetud, et Euroopa Liidus jääb otsustamine kodanike jaoks kaugeks," ütles Eesti Rohelise Liikumise juhatuse liige, Rainer Rohtla. "Nüüd on tekkinud võimalus kodanikuühiskonnal olulistes küsimustes otse sekkuda, kuid seegi võimalus soovitakse teha tarbetult keerukaks. Miljoni allkirja kogumine kodanike mistahes seadusandlikule algatusele on igal juhul väga keerukas ettevõtmine ning oleks rumal see teoreetiline võimalus kohe eos liigselt rangete nõuetega kustutada."

Eesti Roheline Liikumine soovib, et miljoni allkirja kogumist võimaldataks kavandatud aasta asemel läbi viia poolteist aastat ning et allkirja lubataks anda alates 16. eluaastast. Samas soovib Eesti Roheline Liikumine, et toetusallkirju koguma asuvate organisatsioonide ning nende rahastajate kohta oleks rohkem avalikku infot. See aitaks vältida näitaks varjatud ärihuvide esindamist tegeliku kodanikualgatuse asemel. Oluline oleks ka täpsemalt paika panna, mil moel ja kui kiiresti hakkavad Euroopa Liidu asutused miljoni allkirjaga laekunud algatusi ellu viima.