Alates koroonapandeemia algusest on järsult suurenenud maksude maksmisega hätta jäävate ettevõtete hulk ning märke pandeemiaeelsele tasemele langemisest ei ilmne tänaseni, selgub Taust.ee avaldatud statistikast. Maksuvõlglaste hulga märgatava tõusu kõrval on oluliselt vähenenud ka nende ettevõtete määr, kes oma võla maksegraafikuga ajatavad.

Tänavu septembri seisuga oli maksuvõlg üleval enam kui 14 500 Eesti ettevõttel, samas kui enne pandeemia algust jäi keskmine maksuvõlglaste hulk 10 000 juurde. Võlglaste hulk hakkas kiirelt tõusma 2020. aasta mais ning kuigi võrreldes tipphetkega on võlgu olevate ettevõtete arv vähenenud, siis on võlglaste hulk nüüdseks stabiliseerunud kriisieelsest tasemest oluliselt kõrgemale.

Taust.ee tegevjuht Art Andressoni sõnul on võlglaste hulga suurenemine murettekitav, kuid sellest veelgi suuremaks ohumärgiks on ajatatud võlgnevuste suhtarvu järsk kukkumine. “Kui enne kriisi oli kõigist raskustes ettevõtetest maksegraafiku teed läinud 40% võlglastest, siis tänavu septembris on see hulk vaid 27%. See näitab selgelt, et rahalised raskused on suured ning isegi maksegraafiku sõlmimine ei paista piisava abivahendina,” selgitas ta.

Septembri seisuga jäävad kõige sagedamini maksudega hätta ehitus-, kaubandus- ja transpordivaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kõige vähem maksuvõlglasi on aga tootmis-, energeetika- ja jäätmekäitlusvaldkondades. Kõige harvem on oma võlgnevusi ajatanud IT, finantsteenuste ja telekommunikatsiooniga tegelevad ettevõtted, kõige sagedamini aga toiduainetööstus.

“EMTAK-koodid ehk ettevõtte registreerimisel määratavad tegevusalad on küll üsna laiad ja võivad ekslikult panna ka väga edukad valdkonnad problemaatilisematega ühte potti, kuid siiski on see hea viis pealiskaudselt hinnata, millistel sektoritel läheb paremini ja millistel halvemini. Tasub ka meeles pidada, et osades sektorites tegutseb oluliselt rohkem ettevõtteid, seega on ka sealsed võlgnevuste koguarvud suuremad,” rääkis Andresson.

 

Ohumärgid on üleval

 

Maksuvõlgade kõrval annavad Taust.ee statistikas tooni ka ettevõtete kohta esitatud maksehäirete hulk. Kui varasematel aastatel on aastas maksehäiretest teada antud keskmiselt 1000 ettevõtte puhul, siis tänavu jõuti selle verstapostini juba augustis. Arvestades aina ebakindlamaks muutuvat majanduslikku keskkonda, on Art Andressoni sõnul alust arvata, et maksehäirete hulk jätkab aasta lõpuni ja ka uuel aastal kasvamist.

“Nii maksehäired, maksuvõlad, hiljutised suured koondamised kui ka maailmaturul toimuv näitab, et majanduslik olukord on ebastabiilne, ettevõtted on ettevaatlikud ja paljud ärid on seljaga vastu seina. Kui mingi osa maksuvõlgadest saab ajada eriolukorra ajal kehtestatud intresside kaotamisest tekkinud harjumuse kraesse, siis näitab hetkene statistika selgelt, et ees on rasked ajad,” rääkis ta.

Eelnevat silmas pidades soovitab Andresson juhtidel kiiremas korras enda finantsasjad korda saada, kuna vastasel juhul võib olukord peagi veelgi halvemaks muutuda. “Mida ebakindlam on olukord, seda enam tahetakse äri ajada stabiilsete ja hea ajalooga ettevõtetega. Kui üleval on maksuvõlad või maksehäired, on end kerge leida olukorrast, kus niigi raskustes firma surutakse põlvili lihtsalt seetõttu, et äripartnerid ei julge nendega enam käsi lüüa,” lisas ta.