Eesti tunnustab eile ilmunud Euroopa Liidu energiasüsteemi integreerimise ja vesiniku strateegiat, mis annavad tõuke üleminekule puhtale energiale ja kliimaneutraalsele majandusele.

  • Energeetika
  • 9. juuli 2020
  • Foto: Vesinikul töötav rong Madalmaades. Pixabay

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on vesinikutehnoloogiatel tulevikus suur kasutamise potentsiaali energiaallikana ja salvestina, omades sünergiat erinevates sektorites. Samas on maailmas reaalselt töötavaid näiteid veel vähe. „Seetõttu on mul plaan sügisel minna tutvuma vesiniku tootmise kui ka rakendamistega Saksamaal, et mõista paremini vesiniku kasutamise võimalusi Eestis,“ lausus minister.

„Vesinikuenergia omab suurt potentsiaali ka 2030+ kliimapoliitika eesmärkide täitmisel ning mõistame, et ettevalmistusi tuleb teha juba selle kümnendi alguses,“ ütles Aas. „Keskkonnasõbralikule energiatootmisele üleminekuks on vaja suurendada oluliselt taastuvenergia tarbimist ka siis, kui päike ei paista ja tuult ei puhu.“

Sektori arengu ettevalmistamiseks ning Eesti oludes vesinikuahela testimiseks töötab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja vesiniku pilootprojekti. Järgmisel aastal avatava taotlusvooruga selgitatakse välja vesiniku tootmise ja kasutamise tervikahelat hõlmavad projektid, mille elluviimisele ollakse valmis õlg alla panema.

Lisaks on Riigikantseleil koostöös Keskkonnaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kavas tellida Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu uuring, millest selguvad vesiniku tootmise ja kasutuselevõtu võimalused ja kitsaskohad. Uuringuga  analüüsitakse ka riigipoolse toetuse vajalikkust, sotsiaal- majanduslikke mõjusid ning võimalikku toetusvajadust.