Eestimaa Looduse Fond (ELF) ootab poliitikutelt tõsisemat lähenemist Riigikontrolli auditite tulemustele, mis käsitlevad looduskaitset ja metsandust, avaldab ELF oma kodulehel.

Viimasel paaril aastal on Riigikontroll tulnud välja mitmete Eesti looduskeskkonna kaitset ja kasutamist käsitlevate audititega (CO2, Natura 2000 võrgustik, riigimetsade majandamine). Need auditid on kõik osutanud olulistele puudustele olemasolevas olukorras ja järelvalves, mis pikas perspektiivis tähendab ohtu Eesti inimeste elukeskkonnale ja heaolule, kuid samuti ka rahvusvaheliste kohustuste täitmisele keskkonnakaitse valdkonnas.

Kahjuks on Keskkonnaministri ja vastavate ametnike vastused Riigikontrolli osundatud probleemidele olnud eelkõige praegust olukorda ja ametkondade tegematajätmisi õigustavad, mitte probleemidele lahendusi otsivad. Enamus parlamendierakondi on jätnud temaatika aga hoopis käsitlemata.

Keskkonnaauditite puhul on ministeerium sisuliselt eitanud probleeme Eesti süsinikubilansi arvestamisel, NATURA 2000 kaitsealade võrgustiku moodustamisel ja haldamisel ning viimasena ka Riigikontrolli poolt välja toodud riigimetsade majandamisel.

Riigimetsade majandamisel on nii ministeerium kui RMK tunnistanud, et seniste raiete jätkumine toob kaasa paratamatult raiemahtude vähenemise tulevikus, kuid ei näe selles probleemi ega kavatse olukorra parandamiseks midagi teha. Oma auditis on Riigikontroll aga tõestanud lähimineviku näitel, et metsatööstus Eesti jaoks´olulise majandusharuna ei lepi riigimetsast tuleva toormehulga vähenemisega, vaid hakkab sellises olukorras survestama raievanuste vähendamist õigusaktides - seega kasvab surve metsade elurikkusele veelgi.

Teades, et Riigikontroll planeerib ja teostab oma auditeid vastavalt rahvusvahelistele standarditele ning kõikvõimalikud kahtlused või vastuolud kontrollitakse väga põhjalikult (sellest ka auditite pikk kestus), ei saa aktsepteerida ministeeriumi argumente, et riigikontrolli kasutatavad metoodikad või töötajad on ebapädevad ja riigikontrolli ettepanekud on tehtud vaid avalikkuse tähelepanu võitmiseks.

Nii Riigikogu seadusandjana kui rahvas kõrgeima võimu kandjana, kelle huvides Riigikontroll töötab, peavad senisest enam otsima võimalusi Riigikontrolli poolt osundatud puuduste likvideerimisele seadusandluses ja survestama selleks ka vastutavaid ministeeriume.