Euroopa Komisjoni keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella Euroopa räägib elurikkuse kaitsmisest.

Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus tähendab elu Maal kõigis selle vormides. Sellest sõltub meie majandus ja heaolu ning toidu, materjalide, ravimite, puhta vee ja õhu olemasolu.

Samuti kaitseb see meid äärmuslike ilmastikutingimuste eest ning aitab võidelda kliimamuutustega. Kui tahta elurikkust väljendada arvudes, siis näiteks ainuüksi putuktolmlemise väärtus on ELis 15 miljardit eurot aastas. Iga kuues töökoht ELis sõltub rohkemal või vähemal määral loodusest ja elurikkusest.

Ometi on inimtegevusest tingitud muutused ökosüsteemides ning liikide väljasuremine olnud viimastel aastatel kiirem kui inimkonna kogu varasema ajaloo vältel. Metsade, ookeanide, jõgede, järvede ja mulla seisundi halvenemise tõttu on ohustatud 30% ELi õigusaktidega kaitstavatest liikidest.

Taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisest põhjustatud saaste ohustab 26% liikidest. Kui aastaks 2020 ei suudeta elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemist peatada, läheb see ELile maksma kuni 50 miljardit eurot aastas.

Enamik ohtudest ei ole uued. 2011. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020, milles seati eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vähenemine, taastada ökosüsteemid ning suurendada ELi panust maailma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise ärahoidmisesse. See strateegia on just läbi vaadatud ning tulemused näitavad, et vajadus meie loodust kaitsta on suurem kui kunagi varem.

Julgustav on see, et me saame olukorda kontrollida. Kaitsealade määramise ja nende toimimise tagamisega võime saavutada muljetavaldavaid tulemusi. Näiteks Euroopa meredes kasvab tugeva kaitsega aladel nii liikide arv kui ka isendite suurus. Üksnes Natura 2000 merealade võrgustikust saadav üldine kasu on ligikaudu 1,5 miljardit eurot aastas. Praegu moodustavad merekaitsealad peaaegu 6% Euroopa meredest, kuid aastaks 2020 peaks see suurenema 10%-ni. Seega võib ka saadav kasu kahekordistuda.

Mitmed elurikkuse kaitsmiseks vajalikud tegevussuunad on juba paika pandud. ELil on ajakohane kalanduspoliitika, mis seab esikohale jätkusuutlikkuse ja ressursid. Uuendatud ühine põllumajanduspoliitika annab liikmesriikidele võimaluse arvestada senisest enam bioloogilist mitmekesisust ähvardavate ohtudega. Kuid poliitika tuleb ka ellu viia ning selles on tähtis roll põllumajandustootjatel ja liikmesriikidel.

Me teame, kui oluliseks inimesed loodust peavad. Euroopa Komisjonil on praegu käsil ELi looduskaitsealaste õigusaktide analüüsimine, et hinnata, kui hästi need täidavad oma eesmärki, ning selle raames korraldatud konsultatsiooni käigus avaldas arvamust üle poole miljoni inimese. Vähemalt kolmveerand eurooplastest arvab, et loomad, taimed ja ökosüsteemid on tõsiselt ohustatud nii nende riigis, Euroopas kui ka mujal maailmas. Rohkem kui pool eurooplastest usub, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab neid isiklikult.

Võimalus elurikkuse kadumine peatada on aga endiselt olemas. Selleks tuleb tagada olemasolevate õigusaktide parem ja julgem rakendamine. Kasutagem seda võimalust.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta