Eesti Metsa Abiks (EMA) koordinaator Linda-Mari Väli vastab Eesti Erametsaliidu (EEML) juhatuse esimehe Mikk Lingi möödunud nädalal ilmunud arvamusartiklile.

  • Arvamused
  • 5. november 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

 Reedel (2.11) kirjutas Eesti Erametsaliidu (EEML) juhatuse esimees Mikk Link Eesti Ekspressi külgedel, et kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) liikmed olevat agressiivsed ja tegutsevat läbipaistmatult. Ühenduse hinnangul on tegemist alusetutel süüdistustel põhineva laimuga. Vastusüüdistuste rünnakurahe asemel tahaksime alustada hoopis avatud dialoogi metsandusprobleemide lahendamiseks ning osutada sellele, et Lingi lugu on vaid ühe isiku subjektiivne arvamus.

Tegelikkuses on EMA mitmete Erametsaliidu liikmetega üksmeelset koostööd teinud. Seepärast katsume Mikk Lingile selgitada, kes ja mis on EMA ning mispärast oleme tegutsema hakanud. Säästva metsanduse edendamiseks otsime koostööpartnereid kõikjalt ning oleme meeleldi valmis koostööks ka Erametsaliidu juhatusega.

Esmalt maksab meenutada, et Eesti Metsa Abiks on juba üle aasta paljude metsaühistutega koostööd teinud. Partnerite hulka kuuluvad Eesti Metsaühistu, Erametsaseltsing, Rakvere Metsaühistu, Viljandimaa Metsaselts, Hiiumaa Metsaselts, Kesk-Eesti Metsaomanikud, Tallinna Metsaomanike Selts ja paljud teised. Üheskoos oleme esitanud ettepanekuid metsaseaduse muutmiseks ning väikemetsaomanike paremaks toetamiseks.

Ka metsanduse arengukava 2030 protsessis on EMA esindajatel olnud hea koostöö Erametsaliidu esindaja ning liidu kunagise juhi Toomas Lemminguga. Lemming on metsakaitsjate haridusse oma laialdaste teadmiste ja hea analüüsivõimega palju panustanud ning tema teadmised on meile kõigile suureks eeskujuks.
Teeme metsaomanikega koostööd

Eesti Metsa Abiks ei ole meie hinnangul Erametsaliiduga vaenujalal. EML-i liikmete ja metsatöötajate hulgas esineb arvukalt EMA tegevuse austajaid, kes meie töösse oma teadmiste ning vabatahtliku tööga panustavad. Esindame säästvat metsandust pooldavat rahvaosa, kes erinevate küsitluste järgi moodustavad umbes 70% kogu rahvast (Tallinna Ülikooli ja Turu-uuringute keskuse viimane uuring näitas, et 77% eestimaalastest pooldab raiemahtude langetamist). Ka Erametsaliit oma 7600 liikmega näeb ennast kõikide Eesti erametsaomanike esindajana, keda on teadaolevalt kokku üle saja tuhande.

Paljud EMA liikumisse kuulujad on metsaomanikud. Teeme koostööd ka Püsimetsaühistuga, edendamaks säästvat metsamajandamist metsaomanike- ja tööliste seas. Leiame jätkuvalt, et tekkinud metsandusprobleemides ei saa süüdistada metsast elatuvaid ja seal töötavaid inimesi. Probleem seisneb eelkõige riiklikes struktuurides, kes pole suutnud huvirühmade suhtes neutraalseks jääda, eelistades tööstuse argumente ökoloogide, kodanikeesindajate ning väikemetsaomanike arusaamadele.

EMA poole on pöördunud metsaomanikke, kes „kährikute“ ehk metsapetturite käest müügitehingute käigus vastu pükse saanud. Sageli kurdetakse „telefoniterroristide“ üle, kes on muutunud oma lakkamatute metsaostupakkumistega lausa väljapressijateks. Nii EMA kui Erametsaliidu huvides on teha kõik selleks, et inimestega manipuleerimise arvelt laia elu elavate lageraiekauboide aeg ümber saaks. Paraku on EMA metsanduse arengukava 2030 protsessis „kährikute“ vastu seni üksinda sõna võtnud, nagu ei kuulukski selle probleemi lahendamine EML-i tegevusvaldkonda.

EMA on tundnud huvi ka selle vastu, mis saab metsatöötajatest raiemahtude langemise korral. Põhjuseks ei pea olema ainult riiklikud otsused, sest ka ulatuslik tuulemurd, metsapõleng või küpse metsa lõppemine võib raiet kiirelt ja drastiliselt vähendada. Kui me tahame MAK2030 näol luua mõtestatud, ajale vastu pidavat dokumenti, siis tasub erinevad arengustsenaariumid ja -võimalused igatahes läbi arutada ja kaaluda.

Ükski teine organisatsioon ega huvirühm ei täida metsanduse arengukava 2030 protsessis sama nišši mis Eesti Metsa Abiks. Ökoloogid ja keskkonnaorganisatsioonid esindavad otseselt keskkonda või vastavaid teadussaavutusi, kuid mitte loodushoidlikke kodanikke. Arengukava senisesse protsessi oleme panustanud laialdase probleemikaardistusega, mis on läbinud ka kõigi osaliste konsensusliku aruteluringi. Oleme nii Erametsaliidu kui Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga alati sama meelt olnud selles osas, et looduskaitselised piirangud tuleb erametsaomanikele hüvitada. Paraku oleme näinud väga vähe huvi innovaatiliste lahenduste ja metsanduses kasutusel olevate tehnikate ning toodete parendamise vastu.

Teeme laiaulatuslikku koostööd

Struktuurilt on EMA mittejuriidiline kodanikuliikumine, mis kasutab MTÜ kehandit juriidilise tööriistana. Seni pole toetajad sellise korralduse vastu protesteerinud, kusjuures korraldame perioodiliselt avalikke koosolekuid ning kutsume kõiki huvilisi ühenduse strateegiates ja eesmärkides kaasa rääkima. Lisaks teeme koostööd arvukate teiste kodanikuühenduste, rahvaliikumiste ja organisatsioonidega nagu Inimsõbralik Nursipalu, Kolga valla seltsing, Lohusalu loodusselts, Hiite Maja, Maavalla koda, Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond, Hea Metsanduse Koda, Püsimetsaühistu ja paljud teised.

Info levitamiseks kasutame nii kodulehte (www.eestimetsaabiks.ee), meililisti kui sotsiaalmeediat, millest aktiivseim on kahtlemata Facebooki kanal. Metsatöötajate foorumi ja EMA suhtlusgrupi vahel on ka liikmelist kattuvust, ning sageli on piir selles osas, millisesse „leeri“ keegi kuulub, hägune. Suurimat rõõmu teeb see, kui jõuame metsandusinimesteni, kes varasema eelarvamuse tõttu EMA pelgasid. Probleemidest avatult rääkides jõutakse enamasti järeldusele, et tegelikult oleme selles asjas ühes paadis ning soovime kõik paremat metsapoliitikat meile ja meie lastele.

Mikk Link küll väidab, et EMA foorumi liikmed kutsuvat üles „harvesteride põlema süütamisele ja happe näkku viskamisele õhutamises“, aga võime omalt poolt kinnitada, et Eesti Metsa Abiks Facebooki grupi moderaatorid reageerivad füüsilistele või ahistavatele postitustele nende kustutamisega. Foorumis kutsume üles argumenteeritud diskussioonile ja viisakale suhtluslaadile, et niimoodi mõtestatud dialoogi edendada.

Link süüdistab EMA liikmeid ka RMK töötaja ähvardamises, rõhutades ainsagi viiteta laimuloo suuremaks puhumiseks, nagu oleks ühel kodanikuesindajal olnud pussnuga vööl. Ilma konkreetsete asjaolude ära toomiseta pole sel süüdistusel küll suuremat kaalu, sealhulgas on pussnuga seaduses reguleerimata aksessuaar, kuuludes ka mitmete rahvarõivakomplektide juurde ning olles metsas igati kohane tööriist. Kinnitame siiski, et vägivaldseid vahendeid EMA oma tegevuses ei kasuta ega tolereeri ning ülemaailmsel skaalal ei saa meie väljaastumisi lugeda ka eriti temperamentseteks.
Taunime igasugust vägivalla kasutamist

Seepärast palub Eesti Metsa Abiks kõigil osapooltel – nii säästvama kui tööstuslikuma metsakasutuse pooldajatel – säilitada vastastikkuses diskussioonis külm pea ning taunida isegi väiksemaid vihjeid vägivallale. Probleeme aitab lahendada avatud sisuline dialoog, mis põhineb konstruktiivsel kriitikal ja eelarvamustest ülesaamisel.

Paljud meie liikmed saavad metsatöötajatelt EMA tegevuse suhtes otsest positiivset tagasisidet. Leiame, et säästva metsanduse suunas liikumine võiks tekitada tuhandeid uusi töökohti saemeestele, fokusseerida pilgu kaasaegsele kvaliteetväärindamisele (kestvustoodete, väärismööbli jms näol) ning parandada ühtlasi meie metsamajandamise ja metsade tervise kvaliteeti. Küsimus on eelkõige selles, kas oleme valmis liiga suureks paisunud, enam kui 300-pealisst harvesteriparki kahandama, poolpüsimetsanduslikule majandamisele üle minema ning tõmbama oluliselt kokku sellist ebamõistlikku puiduväärindamise viisi nagu pelletite masstootmine Lääne-Euroopa elektrijaamadele.

Aktivistid töötavad vabatahtlikult

Mikk Link ütleb, et EMA rahastus on läbipaistmatu. Selle hinnangu põhjused peituvad ilmselt teistsuguse korraldusega organisatsioonist pärit inimese mõistmatuses rahvaliikumise olemuse osas. EMA aktivistid ei tegutse raha eest, vaid vabatahtlikult ja oma vabast ajast, sest soovivad panustada metsa olukorra parandamisse ja meie lastele jätkusuutlikuma tuleviku kindlustamisesse.

Ürituste korraldamisel abistavad eraisikutest liikmed ruumide, söögi, transpordi ja materjalidega. Tasuta tööga panustavad disainerid, operaatorid, režissöörid, heliloojad, juristid ja paljude teiste elualade esindajad. Kaasaliikujate hulka kuulub inimesi nii metsanduse, ökoloogia, majanduse kui muudest valdkondadest.

Ebaselge on meie hinnangul ka Lingi süüdistus selle kohta, millist rahalist kasu Pärnu Sadam EMA tegutsemisest saab ja mispärast on välistatud potentsiaalse tselluloositooraine meritsi transportimine.Meie hinnangul on ebamõistlik pressida Eesti metsa Graanul Investi tehastes pelletipudiks ja saata tohututes kogustes graanuleid Pärnu Sadamast teele minevate alustega Lääne-Euroopa elektrijaamadesse põletamisele*. Üle maailma leiavad metsakaitseorganisatsioonid konsensuslikult, et pelletitootmist tuleb lähiaastatel nii selle süsinikuheitme kui metsamõju tõttu tublisti koomale tõmmata. See lõpetaks ka graanulite laevatamise Lääne-Euroopasse, kuna kogu projekt on majanduslikult mõttekas vaid tänu taastuvenergiatoetustele.
EMA kutsub Lingi metsa

Saamaks üle eelarvamustest ning koletiste väljamanamisest sealt, kus on tegelikult tavalised, Eesti riigi ja kogu maailma käekäigust hoolivad kodanikud, teeb Eesti Metsa Abiks Erametsaliidu esimehele Mikk Lingile ettepaneku minna üheskoos metsa matkama. EMA metsamajanduse- ja jahindusprogrammi koordinaator Mati Sepp on valmis tutvustama Erametsaliidule oma kodumaakonna paikasid, kus metsi vääralt majandatakse, luues tõhusa pinnase uluki- ning seenekahjustustele. Hea meelega selgitaksime, kuidas saab metsi meie hinnangul säästvamalt ning nutikamalt majandada, tootes samas asju, mille väärtus on pelletist või tselluloosist tuhandeid kordi kõrgem.
Reklaam

Kui Link kahtleb kodanikuühenduse liikmete teadmistes, siis kinnitame, et EMA metsaspetsialist Mati Sepp on saanud Luua metsanduskoolist metsuri hariduse. Sepp õpetas oma lennu parimate seas ja osales Baltikumi metsandusolümpiaadil, kus jõudis sajakonna osavõtja seas esikümnesse. Vabal ajal täiendab Sepp oma teadmistepagasit Maaülikooli teadustöid lugedes.

Probleemidest avatult rääkides ja nende lahendamisse panustades paraneb metsa olukord meie kõigi jaoks. Eelarvamuste toitmise asemel kutsume avatult meie poole pöörduma. Läheme üheskoos metsa, et kogemusi vahetada ja ühiskonnas tõstatatud metsandusprobleemidele lahendusi otsida.

EMA pakub Erametsaliidule metsasõja asemel metsarahu.

Jaga: