Looduskaitseala piirkond võeti algselt kaitse alla 1981. aastal Endla-Oostriku sookaitseala moodustamisega. Alates 1997. aastast kuulub Endla looduskaitseala rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsar alade) hulka. Piirkond jääb looduskaitseliselt oluliseks ka järgneval kümnel aastal.

10 161 hektari suuruse Endla looduskaitseala põhiväärtuseks on terviklik märgalakompleks, mille moodustavad kaheksa rabalaama ning neid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsooalad ning soised metsad.

Soostiku keskseks osaks on kunagisest nn Suur-Endla järvest jäänud jäänukjärved, millest suuremad ja tuntumad on Endla järv ja Sinijärv. Kaitseala keskosa läbib ja liigendab Põltsamaa jõgi oma lisajõgedega. Looduskaitseala lääneosas avanevad karstiallikad, mitmed neist on Eesti ühed suuremad.

Endla looduskaitsealale on rajatud õppe- ja matkaradu kogupikkusega ligikaudu 20 km, kaitsealal on kaheksa lõkke- ja kaks puhkekohta. Ala väärtusi tutvustab looduskeskuse püsiekspositsioon. Uusi külastuskorralduslikke rajatisi kaitsealale juurde teha ei plaanita.

Keskkonnaamet kinnitas 15. oktoobril Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava aastateks 2014–2023. Järgneva kümne aasta jooksul on Endla looduskaitsealal oluliste tegevustena kavas märgalakompleksi taastamistööd ning Põltsamaa vanajõgede avamine ja Oostriku jõe alamjooksu taastamine. Põhjaliku värskenduskuuri saavad ka õppe- ja matkarajad ning Endla järve paadisadam.

Vaata matkajale suunatud infot.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta