Eile kogunesid ettevõtted, poliitikakujundajad, terviseeksperdid ja teadlased üle Eesti, et astuda esimesed sammud ja arutada piiriülese e-kaubanduse mõju Eestile. Ettevõtjaid esindavad liidud esitasid ühispöördumise, milles nõuavad siseriiklikku poliitilist reaktsiooni, enne kui tarbijaharjumused ja kohalik ettevõtlus pöördumatult muutuvad.

Ettevõtete sõnul on viimastel aastatel Eestis tekkinud uus tarbimisharjumus – tellitakse väikeseid pakke, sageli ja impulsiivselt, mõnikord isegi ilma selge vajaduseta. Selle harjumuse nimi on Temu, Shein ja teised odavkauba platvormid, millel puudub Euroopa Liidu poolt piiriülene kontroll. 

Eestis kasvas väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvate pakkide maht mõne aastaga umbes 50 000 saadetiselt kuus üle 400 000 pakini kuus pärast otse Hiinast saabuvate lendude algust. Soomes kasvas sama tüüpi pakkide arv vähem kui miljonilt kümnetesse miljonitesse aastas. Euroopa tasandil jõuab turule iga päev umbes 12 miljonit väikese väärtusega pakki kolmandatest riikidest. 

Me ei räägi enam üksikutest tellimustest. Räägime süsteemsest muutusest tarbimises, aga Temu fenomen ei ole tegelikult hinnas vaid psühholoogias. Samal ajal on ka erinevad uuringud selgeks teinud, et odava hinna taga on konkreetne oht – tooted on tehtud tervist kahjustavatest materjalidest.

Ostmine kui sõltuvus, mitte vajadus

Temu rakendus on disainitud nagu mäng. Lõputu kerimine, mündid, loosirattad, ajapiirangud ja “võida tasuta tooteid” mehhanismid aktiveerivad ajus dopamiinisüsteemi – sama mehhanismi, mida kasutavad sotsiaalmeedia ja hasartmängud.

Inimene ei tunne enam, et ta ostab midagi, ta tunneb, et ta saab preemia – see on oluline vahe. Tekib sõltuvus mitte toodetest, vaid ostmise protsessist. Kui lisada siia manipulatsioonid – “ainult 1 alles”, “10 000 ostetud täna”, “Tallinna inimesed ostavad praegu seda” – siis luuakse keskkond, kus ratsionaalne mõtlemine väheneb ja impulssotsused kasvavad.

Euroopa Komisjon on nimetanud sellist disaini potentsiaalselt sõltuvust tekitavaks ning alustanud uurimise platvormi tegevuse osas. See ei ole enam lihtsalt e-kaubandus, vaid teadlik manipulatsioon.

Aga meil on ju kõik kallis?

Kõige sagedasem vastuväide on, et Eestis on hinnad kõrged ja palk ei võimalda kvaliteetseid tooteid osta. Tekib tunne, et Temu annab võimaluse – lõpuks midagi taskukohast.

Üliodav ei ole aga tegelikult odav. Kui toode kestab vaid paar nädalat või kuud, ostetakse uus ning pikemas perspektiivis kulub rohkem raha. Samal ajal toetame süsteemi, mis surub hinnad alla kogu turul ja hävitab kohaliku ettevõtluse konkurentsivõime.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hoiatab otsesõnu, et kolmandatest riikidest saabuvad odavplatvormid võivad sulgeda tuhandeid Euroopa ettevõtteid ja tekitada ebaausa konkurentsi, sest tooted ei pruugi täita samu ohutus- ja keskkonnanõudeid. 

Mürgine risk, mida me koju toome

Üks tõsisemaid küsimusi ei ole aga hind, vaid ohutus. Põhjamaade ametkondade uuring näitas, et 71% kontrollitud internetiplatvormidelt ostetud toodetest ei vastanud Euroopa kemikaali- või ohutusnõuetele. 

Uuringutes on leitud Temu toodetes ftalaate, raskmetalle, perfluoroühendeid ehk igavesi kemikaale ja muid ohtlikke aineid. Põhjus on lihtne: erinevalt enamikust ainetest ei lagune need looduses ära. Kui need satuvad keskkonda või inimese organismi, jäävad nad sinna väga pikaks ajaks ja kogunevad tasapisi. Paljud neist on seotud hormonaalsete häirete, arenguprobleemide ja pikaajaliste terviseriskidega. 

Per- ja polüfluoroalküülühendid (PFAS-id) moodustavad üle 10 000 ühendi hõlmava väga püsivate sünteetiliste kemikaalide rühma. Tuntumad neist on perfluorooktaanhape (PFOA) ja perfluorooktaansulfonaat (PFOS). Tegemist on ühtede kõige püsivamate inimtekkeliste ainetega, mis lagunevad keskkonnas äärmiselt aeglaselt. Seetõttu nimetatakse neid sageli ka „igavesteks kemikaalideks“.

Need “igavesed kemikaalid” põhjustavad arvukalt terviseprobleeme, nagu kõrge kolesteroolitase, kroonilised põletikulised soolehaigused, munandi- ja neeruvähk ning rasedusaegne kõrge vererõhk. Euroopa Liidus klassifitseeritakse PFOA juriidiliselt kantserogeenseks ja reproduktiivtoksiliseks.

Ftalaadid võivad kahjustada inimese hormoonsüsteemi ja sigimisvõimet (reproduktiivtoksilised ained), samuti võibad need olla keskkonnale kahjulikud. Ftalaadid seostuvad osakestega, mistõttu leidub neid keskkonnas, kus toodetakse või kasutatakse plastifikaatoritega tooteid. Tolmu ja muude õhus leiduvate osakestega võivad ftalaadid kanduda pikkade vahemaade taha. PVC-põrandate või PVC trükipildiga tekstiilide pesemisel võivad ftalaadid sattuda ka reovette ning sellega veeökosüsteemidesse, veekogude setetesse ja veeorganismidesse. Saastunud reoveesette laotamisel põldudele saastub ka pinnas.

Laste puhul on risk suurem, sest organism on tundlikum ja kokkupuude naha kaudu suurem. Samuti on laste immuun- ja närvisüsteem alles arenemas ning seetõttu on kemikaalide imendumine neis kiirem, kuid samal ajal võtab mürkide eemaldumine rohkem aega. 

Oluline on mõista: üks odav ese ei põhjusta haigust üleöö, kuid korduv kokkupuude madala kvaliteediga kemikaalidega suurendab pikaajalisi riske. Just seetõttu on Euroopa regulatsioonid nii ranged. Nende eesmärk on vähendada inimeste ja keskkonna kokkupuudet ohtlike ainetega juba enne, kui kahju tekib. See on ennetus, mitte tagajärgedega likvideerimine.

Euroopa Liit on algatanud uurimise Temu kohapealt, nüüd ka Sheini. Uurimise põhjus on kahtlused ebaseaduslike toodete, sealhulgas lapselike seksinukkude müügi pärast. Kui me ostame kontrollimata tarneahelast, võtame riski teadlikult suuremaks.

Lapsed kui uus sihtgrupp

Temu visuaalne keel meenutab mängu – punktid, auhinnad ja tasemed tekitavad seose ostmise ja meelelahutuse vahel. Need loovad keskkonna, kus ostmine ei tundu enam ostmisena, vaid mängimisena.

Kui laps õpib varakult, et ostmine on lõbus ja kiire dopamiini allikas, õpib ta seostama tarbimist positiivse emotsiooniga ning kujuneb tarbimiskäitumine, mida on hiljem raske muuta, sest kujunenud on harjumus otsida rahuldust mitte vajaduse täitmisest, vaid ostmise protsessist endast.

Laste enesekontrolli ja kriitilise mõtlemise oskus alles areneb. Seetõttu on nad eriti vastuvõtlikud disainilahendustele, mis on loodud tähelepanu hoidmiseks ja impulsside käivitamiseks. See teeb nad haavatavaks turunduspraktikatele, mida täiskasvanudki sageli vaevu suudavad teadlikult märgata.

Euroopa reageerib, aga Eesti?

Tegemist on moraalse, majandusliku ja tervishoiu küsimusega. Kas tahame olla ühiskond, kus kohalik ettevõtlus kaob ja valik sõltub ühest globaalsest odavplatvormist? Või ühiskond, kus meil on kontroll oma valikute üle?

Euroopas ei arutata enam seda, kas probleem eksisteerib, vaid arutatakse, mida sellega teha. Prantsusmaa parlament kiitis 2024. aastal heaks kiirmoe regulatsiooni eelnõu, mille eesmärk on piirata Sheini laadsete ultraodavate platvormide keskkonnamõju. Seadus näeb ette võimalikke lisamakse, reklaamipiiranguid ning tarbijate teavitamist toodete keskkonnajalajäljest. Tegemist on esimese nii ulatusliku poliitilise sammuga Euroopas, mis on suunatud just odavplatvormide ärimudeli vastu.

Põhjamaades on probleem esile kerkinud eelkõige ohutuse kaudu. Taani tarbijakaitse uuring leidis Temust ostetud ühekordsetes toidunõudes PFAS-kemikaale tasemel, mis ületas lubatut kordades. 

Euroopa Liit valmistab ette ka väikese väärtusega pakkide maksuvabastuse kaotamist, sest praegune süsteem annab kolmandate riikide platvormidele konkurentsieelise Euroopa ettevõtete ees.

Eestis on arutelu alles algusjärgus. Samal ajal kasvab pakkide maht kiiresti, kohalikud ettevõtjad tunnetavad konkurentsisurvet ning tarbijad harjuvad uue ostumustriga. Eesti ei saa jääda lootma, et probleem lahendatakse kusagil mujal. Tarbimisharjumused muutuvad juba praegu ja koos nendega ka majandus. Temu ei ole lihtsalt e-pood – see on süsteem, mis kujundab meie käitumist. Ja küsimus ei ole enam selles, kui odav see on, vaid selles, kui kalliks see lõpuks läheb.

FAKTID: Temu ja odavplatvormide mõju numbrites

• Pärast otse Hiinast saabuvate lendude algust kasvas Eestis väljastpoolt EL-i saabuvate pakkide maht umbes 50 000 saadetiselt kuus üle 420 000 pakini kuus.
• Temu käive Eestis oli 2024. aastal hinnanguliselt 65 miljonit, 2025. aastal 96 miljonit ja on 2026. aastal hinnanguliselt juba 150 miljonit eurot, mis kinnitab eespool väljatoodud probleemide mitmekordistumist iga järgneva aastaga.
• Euroopa Liitu jõuab iga päev ligikaudu 12 miljonit väikese väärtusega pakki kolmandatest riikidest: 2024. aastal kokku umbes 4,6 miljardit saadetist, millest üle 90 % pärines Hiinast. 
• Põhjamaade uuringus ei vastanud 71 % veebiplatvormidelt ostetud toodetest Euroopa kemikaali- või ohutusnõuetele. 
• Tarbijatestides on leitud mänguasjades ftalaate kuni 240 korda üle lubatud piiri ja laste limamänguasjades ohtlikke boraate. 
• Taani uuring leidis Temust ostetud ühekordsetes toidunõudes PFAS-ühendeid tasemel, mis ületas lubatut kuni 50 korda. 
• PFAS-kemikaalid kogunevad organismi ning neid on seostatud immuunsüsteemi nõrgenemise, maksakahjustuste ja muude terviseriskidega. 
• Euroopa institutsioonid hoiatavad, et odavplatvormide kasv võib sulgeda tuhandeid Euroopa ettevõtteid ning tekitada ebaausa konkurentsi.

 
Artikli on kirjutanud Eesti Naisettevõtjate Mõttekoda, kuhu kuuluvad järgmiste organisatsioonide esindajad: Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon, Roheklubi, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Let’s Do It World rahvusvaheline võrgustik, E-kaubanduse Liit, Balti Keskkonnafoorum, Tartu Ülikooli Merebioloogia Instituut, EBS, Saaremaa Omavalitsus, Eesti Roheline Liikumine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta