Euroopa Kohus tegi 8. septembril otsuse kohtuasjas C‑120/10, milles selgitas käitamispiirangu mõistet Euroopa Liidu lennuväljadel EL direktiivi 2002/30/EÜ (müraga seotud käitamispiirangute kohta) tähenduses ning nentis, et mürataseme piirnormide rakendamine võib kaasa tuua käitamispiirangu.

Kohtuasjas oli vaidluse esemeks Brüsseli keskkonnajärelevalve asutuse poolt lennuettevõtjale trahvi tegemine öisel ajal lennukite müratasemete ületamise eest. Trahviotsus põhines Belgia õigusnormidel, mis määratlesid maapinnal mõõdetava müra piirnormid, mida tuleb järgida ülelennul lennujaama lähedal asuvatest aladest.

Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaselt on „käitamispiirang” meede, mis keelab tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite juurdepääsu liidu liikmesriigi lennuväljadele. Kohus nentis, et siseriiklikel mürataseme piirnormidel võib teatud juhtudel olla samasugune mõju kui juurdepääsukeelul käitamispiirangute tähenduses. Kohus rõhutas, et kui nende piirnormide kohaldamise tagajärjel on õhusõiduki käitajaid kohustatud oma majandustegevusest loobuma, siis on tegemist juurdepääsukeelu ehk „käitamispiirangutega” direktiivi 2002/30/EÜ tähenduses.

Teiseks märkis kohus, et käitamispiirangud on lubatud vaid viimase abinõuna, st ainult juhul, kui muude müra vähendamise meetmetega ei ole saavutatud direktiivi 2002/30/EÜ eesmärke –  piirata või vähendada müra kahjustava mõjuga olulisel määral kokkupuutuvate inimeste arvu.

Vt Euroopa Kohtu otsust kohtuasjas C-120/10