23. mail 2018 jõustusid Euroopa Komisjoni uued juhtnöörid plastmassi kasutuse osas. Viiteks link Euroopa Parlamendi hollandikeelsele lehele.

Euroopa Keskonna Agentuur (European Environment Agency) raporteeris juba 2015, et ookeanide suurimaks probleemiks on niinimetatud rändprügi. Sama allikas toob välja andmed: Maailmas toodetud plastist jõuab maailma ookeanidesse 2-5% mis vastab 5-le triiki täis prügikotile iga 30 cm tagant, mis on asetatud mööda kõiki maailma rannikualasid. Teine hinnanguline näide: enam kui 5 triljon tükikest ulbib momendil ookeanides. Vaid murdosa on võimalik eemaldada. Täielikult ei õnnestu see kunagi. Hämmastama paneb, miks siis ei jõustunud antud plastipiirang juba 2015?

Millist rolli mängis Hiina?

Hiina teatas juulis 2017 ootamatult, et katkestab kasutatud plasti vastuvõtu. Seni oli nimelt Hiina olnud koht, kuhu EU ja USA alati oma plastmassi viinud kui sellest lahti saada oli vaja. Hiina välisminister põhjendas sammu "riikliku väärikusega." (Viide: Hollandi VPRO rahv. vah. suhteid käsitleva sarja "Tegenlicht" antud teemat käsitlevad intervjuud. Näiteks VPRO sama sarja osa aastast 2016,
"Chinese wereldorde", tõlkes "Hiina maailmakord.") 

Plastmassi vastuvõtu keelu jõustas Hiina 1. jaanuarist 2018 ja ei jätnud Euroopale ja USA-le eriti palju aega alternatiivide leidmiseks. Kui kogutud plastmassi ära saata ei saanud eraldati selle ladustamiseks vabu parkimisplatse. Keeld mõjutas negatiivselt ka Hiina oma kohalikku majandust, põhjustades firmade sulgemisi ja töötajate koondamist.

Milline roll oli rahvusvahelisel, kuid Hollandist koordineeritud keskkonnaaktivistide lobitööl?

Hollandi aktivistid on naaberriigis asuvale Brüsselile survet avaldanud plastmasside keelustamiseks juba viimased 4 aastat. Hollandil on ka suurim oskusteabekapital keskkonnaalaste teavitusaktsioonide läbiviimiseks, mis just selliseid eesmärke hästi teenivad. (Meenutagem Greenpeace projekte, loomakaitsealast seadusloomet või rohelise energia projekte. Samuti kohalike advokaatide võimekust. Näiteks Urgenda ja Roger Coxi viimane kohtuistung, mis võeti ette, et  CO2 atmosfääri paiskamist drastiliselt vähendada või innukus rohelise energia projektide teostamises. (Investeeringud tuule ja päikeseenergiasse, maagasi kasutuse drastiline piiramine.) Ja palju muud. Meenutagem, tegu on regiooniga, kus 60ndatel rõkkas „flower-power“ ja otsustati maailm muuta ilusaks kohaks, kus inimene elab harmoonias loodusega. Tegu on juba mitmenda põlvkonna unistusega. Seekordne samm pole ime, vaid edasiliikumine pikal teel.

Euroopa Liidu plastikeelu ABC

Kust sai plastmassikriitika alguse?

Plastikasutuse peatamine ühiskondliku liikumisena saigi alguse ka just Hollandis. Pindalalt Eesti suuruse, 16 miljoni elanikuga riigi territooriumist ligi 16% või enam moodustub nimelt siseveekogudest. Kus plast igapäevaselt ulbib ja laguneb.

Rämpsupildis on esindatud on kõik suuremad firmamärgid ja tootjanimed. See pole veel kõik. Tänavatel on tuulekoridorid. On võimatu rääkida kohustusest panna prügi prügikasti kohas, kus statsionaarselt puhuv tugev tuul (kombinatsioonis pideva vihmaga) prügi pea garanteeritult ikkagi kaasa viib.

Periooditi lahendas riik probleemi korraldades „sundprahikorjamisi".  Ehk töötud või puuetega inimesed saadeti kohustuslikke tööpäevakuid tegema, kus nad siis sotsiaalkindlustuse saamiseks käisid regiooniti prügi korjamas. (Programmi nimeks oli „Participatie maatchappij“. Tõlkes:"Osalusühiskond.")

Prügi korjasid ka need kellel liiga palju parkimistrahve või kes olid purjus peaga piletikontrolöri solvanud. Prügikorjamisest sai ühtäkki universaalne distsiplineerimisvorm. Programm tõi tänavatele kummaliseid misantseene ees kõndivatest lastest loopimas maha kommipabereid ja nende järel lonkivast pensionieelikute kambast, kes näpitspulkade abil samu kommipabereid kuulekalt kottidesse noppisid ise kella vaadates, millal tööaeg läbi saab.

Programm sai palju kriitikat ja ei lahendanud probleemi täielikult. Samuti pidasid paljud prügiprogrammi saadetud ametit alandavaks või isegi solvavaks.

Kui enne oli Eesti turul  Hiina plastmass siis nüüd tuleb  Hollandi taimse bioplastiga?

Kui see on efektiivne lahendus. Üks põhjus, miks Biofutura või Bio4life toimivad: On loodud arvestades reaalseid olusid. (Need tooted on disainitud spetsiaalselt nii, et lennutatuna siseveekogudesse või rannaalale, on tekkiv kahju minimeeritud. Need on sobilikud ka festivalidele ja pidustustele, millel osaleb 1000 ja enam inimest. Võttes arvesse sealseid vabaõhu-pidutsemistraditsioone ja meie jaoks ehk mõistetamatut „lagastamiskultuuri“, (kui on pidu, lendavad pakendid ja totsikud vasakule ja paremale- küll keegi tuleb, kes on palgatud seda ära koristama), on ka tarvikute valik läbi töötatud põhimõttel „kõik vajaminev ühest kohast.“

Mis veel usaldust äratab, Holland on nähes ette teema aktualiseerumise finaali, plastmassi alternatiiviga tegelevaid ettevõtteid alati toetanud.  Arenguks on loodud soodsad tingimused. Nii moraalselt kui materiaalselt. Aktiivselt toetatakse ka ettevõtjate koostööd teiste riikide ettevõtjatega. Äripartneriotsingud käivad. Ka eesti asjalistel on lootust.

Taimse plastmassi võidukäik, hästi. Aga millega selle tootjad jänni jäävad? Aruannetest selgub, et selle sama bürokraatiaga mis selle tootmisharu võimalikuks on teinud. Vastavas aruandes biomassi tööstuse arengu perspektiividest konstanteeritakse ka, et Euroopa Liidu kehtestatud sertifikaadid arengut mitte alati ei soodusta, vaid mõnikord on väga olulised arengu pidurid.

Sertifikaadi saamisele tehtud kulutused, selle tootmisele esitatud nõuded ja ettekirjutused ettevõtluse läbbiviimisel võivad takistuseks saada. Just väikeettevõtjatele on sertifikaaditaotlemine saanud komistuskiviks. Samuti ei kaalu sertifikaadi saamine alati sellele tehtud kulutusi üles.

Euroopa Liidu plastikeelu ABC

Kesk-Euroopal on suund võetud ringlusmajanduse poole. Hollandil on konkreetseks eesmärgiks on seatud täielikult olla ringlusmajandusele üle läinud aastaks 2050.  Aastaks 2030 soovitatakse vähendada primaarsete maavarade nagu mineraalid, metallid ja fossiilkütused.  Kuni 50%. Komposteerimisest arendatakse primaarne prügikäitlusviis.

Pariisi COP 21 Kliimalepe, mis võeti vastu 2015 detsembris 195 riigi osalusel (sealhulgas Eesti), on sätestatud, et me teeme kõik endast oleneva, et vältida maakera ohtlikku soojenemist. Sõlmitud leppes on eesmärgiks hoida temperatuuri tõus alla 2°C.  Samuti on kooskõlastatud, et ringlusmajandus on efektiivne majandusmudel selle temperatuuripiirangu saavutamiseks. (Seos fossiilsete maavarade kasutamise lõpetamise või järsu piiramisega pole juhuslik.)

Kuidas kajastuvad muutused  börsil? Kindlasti annab see uusi pöördeid turundusässadele. Suurkorporatsioonid nagu Coca Cola või Ford on juba alustanud taimset päritolu plasti kasutamist oma pakendamises plastmassi asemel ja turundustegevuses. Bioplasti kasumlikuks muutmine on juba välja arvutatud. Mitte just suunas, mis "Plastic Surfer" klubi aktiviste rõõmustab. Aga arengud on. On väljaütlemisi ja ennustusi, et bioplastide turuosa CAGR-s kasvav kuni 2020-st tõusujoones 17.5%  või enam. Majanduses tähedab see 20 miljardi dollarist kasvu aastatel 2016-2019 ja 324 miljardi dollarist kasvu aastaks 2030.

Coca Cola on alustanud turundusmängu taimse plasti kasutuselevõtu ümber. 2015 tuli Coca Cola turule uue pudeliga "Plant Bottle" mis oli 30 % ulatuses taimne. Seejärel tuldi välja pudeliga mis oli 100%  taimsest materjalist. Samuti arvutati välja, mitu miljon tonni süsihappegaasi taimse pudeli kasutuselevõtt säästaks ja väljastas isegi vastava pressiteate.

Samas turule igapäevasessemüüki pudelit ikkagi ei lastud. Kas oodatakse aegu, millal see kasumlikumaks osutub?  Kasvab tootmiseks kasutatav mais ju eelkõige USAS, Hiinas ja Etioopias. Kas on võimalik, et selle põhikasvatus liigub vaesematesse riikidesse, et tooraine muutuks soodsamaks ja korporatsioonidel tasuks maailma päästmine ennast ära?

Ja kõige lõpetuseks bioplasti valmistamise retsept kodusel meetodil:

Autor tsiteerib Chris Woodfordi 2017. aastal jagatud soovitust.

1. Võta maisiteri.
2. Töötle ja jahvata neid kui saad dextroosi. (Teatud suhkur mida maisitärklis sisaldab.)
3. Kasutage käärimist, et muuta dekstroos piimhappeks.
4. Muunda piimhape laktiidiks.
5. Polümeriseerige laktiid, et teha pikema ahelaga molekulid polülaktiidsest happest. (PLA).


Kasutatud kirjandus:


Loe ka autori eelmist lugu samal teemal.