ELi põlisloodust käsitleva raporti järgi on tsivilisatsioonist jäänud täielikult puutumata ainult 1% Euroopa territooriumist. Metsiku looduse osakaal ja bioloogiline mitmekesisus on pöördumatult kahanemas ning mõeldes järeltulevate põlvkondade peale tuleb seda vähest veelgi hoolikamalt kaitsta.

Kõige suuremad ELis looduskaitse all olevad maalapid asetsevad Põhja-Soomes ja Põhja-Rootsis ning kõige enam leidub kaitsealasid Hispaanias. Riigi territooriumit arvestades on kõige enam loodukaitse alust maad aga Sloveenias ja Bulgaarias. Eesti territooriumist on ära märgitud 17,7% ning suurimad piirkonnad paiknevad Väinameres, Kura kurgus, Pärnu lahes ja Põhja-Eestis, kus asub Lahemaa rahvuspark. Vaata kaarti ja statistikat altpoolt.  
 
Ungari saadik Gyula Hegyi sõnul pidas ta raporti algatust vajalikuks lootuses, et ürgse looduse kaitsmine saab ELi seaduste üheks osaks. "Meil on moraalne kohustus kindlustada, et tulevased põlvkonnad saaksid kasu ning naudiksid Euroopa metsikuid piirkondi," ütles sotsiaaldemokraat.
 
Tegeleda tuleb kaardistamata aladega
 
Raportöör Hegyi defineerib põlisloodust kui looduslikku keskkonda, mida inimtegevus ei ole oluliselt muutnud, seda kontinendil, mis on pea täielikult kaetud tsivilisatsiooniga.
 
Raport kutsub liikmesriike kaardistama allesjäänud Euroopa metsikuid piirkondi, märkama neid alasid varitsevaid ohtusid ja arendama strateegiat paremaks kaitsmiseks.
 
Kliimamuutuste pehmendamise strateegias peab kesksel kohal olema metsikute alade säilitamine ja kaitsmine ning Natura 2000 abil tuleb üle-Euroopaliselt kaitsta kõige enam ohus olevaid liike ja nende elupaiku.
 
Lisaks tuleb tagada ELi poolne piisav rahastamine piirkondade haldamiseks ning omada spetsiaalseid toetusi erinevate looduskaitsealade killustatuse vähendamiseks ning metsikute alade taasloomiseks. Raporti järgi peab uute kaitsealade välja pakkumine ja säilitamine toimuma tihedas koostöös mittetulundusühingutega.
 
Inimestele tuleb põlisloodust näidata
 
Julgustada tuleb säästvat turismi, kuid kergesti haavatavates keskkondades tuleb seda praktiseerida äärmise ettevaatusega. Samuti tuleb silmas pidada ja võidelda röövraie, kliimamuutuste ja pidevalt kasvava ressursside vajadusega.
 
Raportöör lisab, et investeerimine bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisesse käib käsikäes uute töökohtade loomisega.

Allikas: http://www.europarl.europa.eu 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta