Sel suvel toimuvad Tartus ühe hooga vahemikus 20.-24 juuli nii rahvusvaheline rahvakunstifestival Europeade kui ka Hansapäevad, mis toovad üheskoos Tartusse kokku üle 200 abivalmi ja innuka vabatahtliku, kelle abita põnevate ürituste toimumine ja arvukate välisgruppide osalemine vaat et võimatuks osutuksid.

Vabatahtliku välisrühmade giidina, Hansapäevade abilisena, lavade ülevaatajana ja mitmes muus ametis leiavad rakendust eelkõige aktiivsed noored üle Eestis, aga ka neid, kes varem isegi mujal Europeade’il näiteks esinejana tantsu löönud. 

Bioneer.ee rääkis kahe entusiastliku festivalide vabatahtlikuga, Läti tantsugurpi giidi Mery-Liis Männi ja Hansapäevade priitahtliku Enelin Tooniga, et välja selgitada, mis on see, mis tõmbab noori arvukalt neile üritustele appi tõttama.

Kasuksolija saab ka ise kasu

„Mulle meeldib see kogemus, et leiad sõpru ja tutvusi ja saad kasuks olla,“ selgitas Mery-Liis, kes ka varem on paaril korral vabatahtlikuna mujal kaasa löönud, miks tema heast tahtest tehtud tööst rõõmu leiab.

Ta leiab, et vabatahtlikkus pole pelgalt andmine, vaid igaüks, kes oma aja, jõu ja mõttega panustab saab ühtlasi midagi ka isiklikul tasandil tagasi. „Mina saan näiteks kogemusi ja keelepraktikat,“ sõnas Mery-Liis.

Neiu lisas ka, et proovib vähemalt korra aastas mõnes aktsioonis vabatahtlikuna kaasa lüüa. Varem on ta seda teinud giidina koolinoorte maailmameistrivõistlustel ning rahvusvahelistel üliõpilasspordi võistlustel SELLi mängud. Järgmisest õppeaastast hakkab Tartu Ülikoolis majandust tudeeriv Mery-Liis ka noorematele tudengitele tuutoriks, kes nõu ja jõuga uusi õpilasi toetab.

Vabatahtlikkuse võlu on positiivsed inimesed

Enelin, kes on abiks eelkõige Hansalaadal on vabatahtlikuks aga alles esimest korda ning alles esimesi päevi, kuid ei jõua juba kuidagi kogemust ära kiita.

„Väga, väga tore on!“ ütles Enelin rõõmsa naeruga, „mul on väga hea meel, et ma tulin siia.“

Kogu teda ümbritsevat seltskonda peab tütarlaps üdini positiivseks ja omaette põhjuseks, miks tasub üldse priitahtlikuks hakata.

„Juba need inimesed siin on toredad ja avatud,“ kinnitas Enelin ning lisas, et uued tutvused ja sõbrad on kogu ürituse ning töö juures omaette väärtuseks.

Vabatahtlikul on vaba tahe

Selles, milline peaks üks vabatahtlik olema, on mõlemad tüdrukud valdavalt üksmeelel. Vabatahtlikud peaksid nende hinnangul olema eelkõige sõbralikud ja seltsivad ning valmis tööd tegema. Kuigi vabatahtlikuks võib hakata igaüks peab neiude arvates olema selleks õige meelestatus ning suhtumine.

„Vabatahtlikul  peab olema soov tegutseda - et ta ei tee seda raha pärast, vaid lihtsalt sellepärast, et ta tahab seda teha,“ ütles Mery-Liis.

Enelini hinnangul on ülimalt oluline ka pealehakkamine: „Nad peavad olema teotahtelised ja motiveeritud ja  tahtma siin olla, mitte et ei tule ja istu lihtsalt ning suhtumisega, et lähme ära nüüd, ma ei jõua enam.“

Aeg puhata ja mängida

Seda, et vabatahtlik aga liiga palju tööd peaks tegema või puhata ja mängida ei saaks, pole kogenud kumbki neiudest.

„Alati on jäetud see võimalus, et sa võid puhata või ära minna või et teed nii palju kui sa jaksad ja tahad,“ kinnitas Mery-Liis.

Tema meelest on vabatahtlikuelu seltskondlik boonus nii suur, et justkui ei tahakski seda enam töökski nimetada, hoolimata sellest, et päevad on pikad ja tehtud saab palju.

„See vabatahtliku töö see ei tundugi töö, et kui sa oled inimestega koos, siis tundub hoopis nagu oleks oma sõpradega koos – käid ringi ja saad vaadata esinemisi ja võistlusi ja palju muud,“ selgitas ta.

See aga, et vabatahtlikele tänu avaldatakse ning ehk ka mõni meene kingitakse, on küll sümboolse väärtusega, kuid suurendab motivatsiooni veelgi. Väga sageli on lausa nii, et see, kes korra vabatahtliku tööd on proovinud, teeb seda veel ja veel ja veel. Need, kes aga oma sõrme pole veel anda julenud, peaksid tüdrukute sõnul seda kindlasti vähemalt proovimagi.

Artikkel valmis MTÜ Ökomeedia ja Vabatahtliku Tegevuse Arendusekeskuse koostöös.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta