Meie riigi praegune territoorium oli pikki sajandeid jaotatud Eesti- ja Liivimaaks. Kuigi ka keeleliselt jagunes eestlaste asuala juba muinasajal põhjaeesti ja lõunaeesti murrete alaks, joonistus selgem piir välja 16. sajandil, mil Rootsi vallutas Põhja-Eesti ning Poola Lõuna-Eesti. See jaotus kehtis kuni 1917 aastani.

Aprillis 100 aastat tagasi toimus mitu Eesti tuleviku seisukohast pöördelist sündmust. Pärast Veebruarirevolutsiooni hakkasid eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Põhja- Liivimaa eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Surve avaldamiseks organiseeriti 8. aprillil 1917 Petrogradis ligikaudu 40 000 osalejaga meeleavaldus ja 12. aprillil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega seni Liivimaa kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Nii tekkis Eesti kontuur, nagu me seda praegu tunneme. Tekkis MEIE MAA.

Neid olulisi kuupäevi me nüüd tähistamegi. EV100 sündmuste proloogina toimub 8. aprillil kontsert-jumalateenistus Peterburi Jaani kirikus, mille eest 100 aastat tagasi eestlaste meeleavaldus liikuma hakkas. Ning proloogi teise osana tähistame 12. aprilli ajaloolist otsust Mihkli kirikus Lääne- ja Pärnumaa piiril kontsert-jumalateenistusega. 16. aprillil rahvamatk endise kubermangupiiri lähistel on ühtlasi ka EV100 avasündmuseks.

Omaaegsele kubermangupiirile saavad minna ainult väikesed, vastavate kogemuste ja eri-ettevalmistusega matkagrupid, sest see ligi 400 km pikkune piiriteekond Peipsist Tõstamaani on raskestiläbitav ja liigub läbi looduskaitsealade, kus pesitsevaid haruldasi linnuliikide ei ole sel perioodil lubatud häirida.

Kõik matkahuvilised saavad aga valida 18 erineva marsruudi vahel, mis toovad nad mööda väiksemaid ja suuremaid teid 9-sse kogunemispaika. Nendeks kohtadeks, kus sel päeval rõõmuga suurt matkajatehulka oodatakse, on Avinurme, Sadala, Päinurme, Oisu, Lelle, Kurgja, Järvakandi, Lõpe ja Tõstamaa. Igaühte neist saabuvad matkajad mööda kaht marsruuti.

Need marsruudid, mis läbivad Eestimaa erinevaid paiku ja maastikke mööda erinevat tüüpi teid asfaldist metsarajani, on ka erineva pikkusega – alates 3-st kuni 23 kilomeetrini. Nii saab kõige lühemat matka teha ka lapsevankriga või ratastoolis, mõnele pikemale marsruudile võib aga minna ka jalgrattaga. On ka üks kanuu-marsruut.

Kõik need 9 kogunemispaika-rahvamaja suudavad vastu võtta siiski piiratud arvu külalisi – väiksemad paarsada, suuremad poole rohkem. Just seetõttu on vajalik eelregistreerimine, nagu suuremate rahvaspordiürituste puhul ju harjumuspärane. Eelregistreerimine kindlale marsruudile tagab stardipunktis nimelise kaelakaardi ja kogunemispaigas kausi sooja suppi. Lisaks saab tualetis käia, pesta ja riideid vahetada. Tutvuda saab ka kohalikke vaatamisväärsustega ja jälgida kultuuriprogrammi. Õhtul süüdatakse lõkked.

Samuti saab ERRi vahendusel ekraanidelt jälgida, kuidas on läinud teistel matkajatel. See silmapilk, kui viimane piiri-meeskond lõpetab ja me võime oma silmaga näha ERRi stuudioekraanil viimase piirilõigu kustumist, on EV100 avasündmuse üks tipphetki, millele tasub koos kogu rahvaga kaasa elada.

Selle tähistamiseks astuvad Kurgjal üles suvise noorte laulu-ja tantsupeo kollektiivid, sidudes nii ühte EV100 avasündmuse sõnumi MEIE MAAst noorte enda sõnastatud laulupeo-lubadusega ’’mina jään’’. Ka selle kontserdi otseülekannet saavad matkajad koos kohaliku kogukonnaga rahvamajades ekraanidelt jälgida.

Kontserdi järel süüdatakse kõigis rahvamatka kogunemispaikades ning seejärel igal pool üle kogu Eesti suured ja väikesed lõkked – südametuled, millega me anname märku, et me oleme ikka veel olemas siin sellel maal, kus me oleme olnud aastatuhandeid – MEIE MAAL.

Avasündmust ja vihjeid kogu eesseisvale EV100 programmile saab terve 16. aprilli jooksul jälgida ETV ekraanilt.