Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse
Pildid tegi Sõbralt Sõbrale. Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse
Pildid tegi Sõbralt Sõbrale. Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse
Pildid tegi Sõbralt Sõbrale. Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse
Pildid tegi Sõbralt Sõbrale. Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse
Pildid tegi Sõbralt Sõbrale.

Sõbralt Sõbrale avas Rakveres uue kaupluse (31)
20. august 2016

Uuskasutusega tegelev sotsiaalne ettevõte Sõbralt Sõbrale avas Rakveres ligi 1800-ruutmeetrise kogupinnaga kaupluse, mille 1000-ruutmeetrine müügipind on ostjatele avatud vaid teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Teistel päevadel korrastatakse müügisaali ja pannakse välja uut kaupa. Nii saab ettevõte paremini täita ka oma sotsiaalset missiooni: kaupluses suheldakse inimestega, kaasatakse vabatahtlikke ja tehakse koostööd Töötukassa, kohaliku puuetega inimeste kojaga ja KOV-i esindajatega. Sarnast kontseptsiooni järgivad ka ettevõtte partnerid Rootsist.

Sõbralt Sõbrale kaupluseketi üheks eeliseks on kindlasti erinevatest ajastutest pärit sortiment. „Julgen väita, et meie sortiment on kõige rikkalikum just tänu Eesti ja Rootsi inimeste annetustele. Meie kauplustest võib sisuliselt leida kõike: mööblit, kodukaupu, raamatuid, maale, mänguasju, riideid, tehnikat ja palju muudki,“ arvab Sõbralt Sõbrale turundus- ja arendusjuht Henri Lehtsaar.

Sõbralt Sõbrale kauplused aitavad luua mitmeid sotsiaalseid töökohti ja pakuvad elus edasi minemiseks vajalikku keskkonda. Kaupade müügist saadud rahadega aidatakse puudust kannatavaid peresid. Ettevõte on partneriks kohalikele sotsiaaltöötajatele ja kogudustele, sest just nemad näevad lähemalt kogukonnas toimuvat ja teavad perede vajadusi.

„Puutudes kokku paljude erinevate sotsiaalvaldkonnas tegutsevate inimestega, tuleb tõdeda, et tihti pole need, kes suudavad ennast kõige häälekamalt kuuldvaks teha, kõige suuremad abivajajad,“ selgitab Henri Lehtsaar koostöö vajadust. Kahjuks kohtab tänaseni ka õpitud abitust.

Sõbralt Sõbrale kauplused võtavad lahkelt vastu ka Eesti inimeste annetusi ning kogu siinne kaup on eraldi müügiartikkel, mille üle peetakse arvestust. Ettevõte on välja öelnud, et vähemalt selle summa ulatuses suunatakse vahendeid sotsiaalsetesse projektidesse.

Sõbralt Sõbrale on andnud tõuke mitmele abiprojektile. Näiteks projektiga „365 sünnipäeva” aidatakse korraldada pidu nendele lastele, kellel peamiselt majanduslikel põhjusetel sünnipäeva pidamise võimalus puudub. Sõbralt Sõbrale eesvedajatele tulevad appi igapäevaselt lastele sünnipäevi korraldavad ettevõtted ja vabatahtlikud. Ettevõte korraldab ka Hoolime Koos lastelaagreid majanduslikult keerulistes oludes elavatele lastele. Laagrites õpetatakse, kuidas keerulistes olukordades teha häid valikuid ning olla oma elu hea peremees.

Ettevõte on koostöös MTÜ Eesti Pagulasabiga aidanud sisustada ka Tartusse saabunud pagulasperede kodusid. „Oleme aidanud väga paljusid peresid sõltumata nende rahvuslikust või usulisest taustast. Oleme lähtunud põhimõttest, et oma ligimest tuleb aidata, kui see läheb kokku meie sihtrühmaga ja meil on selleks võimalusi ning vahendeid,“ selgitab Henri Lehtsaar.

Sõbralt Sõbrale sotsiaalprojektid ja kauplused ootavad appi ka vabatahtlikke.

Pildid tegi Sõbralt Sõbrale.

Kloostri sild-regulaatori avamine.

Pildistas on Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kloostri sild-regulaatori avamine.
Pildistas on Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Kloostri sild-regulaatori avamine.
Pildistas on Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Kloostri sild-regulaatori avamine.
Pildistas on Keskkonnainvesteeringute Keskus.  Kloostri sild-regulaatori avamine.
Pildistas on Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

Kloostri silla avamine Matsalu rahvuspargis (9)
10. detsember 2014

Matsalu rahvuspargis RMK tellimusel valminud Kloostri sild-regulaator, mille ehitus läks maksma 620 000 eurot. Silda on vaja selleks, et pikendada üleujutusperioodi Põhja-Euroopa suurimal, Kasari lageluhaalal, ning tagada ligipääs hooldatavale alale. Matsalu rahvuspargis Kloostri linnutorni juures olnud vana sild oli RMK looduskaitseosakonna peaspetsialisti Kristjan Tõnissoni sõnul sedavõrd amortiseerunud, et selle ületamine rasketehnikaga oli muutunud ohtlikuks. Kloostri sild-regulaatori ehitustööd algasid 2014. aasta mais ning need hõlmasid lisaks sillaehitusele ka teelõigu rekonstrueerimist parklast sillani. Ehitustöö tegi Lemminkäinen Eesti AS ning seda rahastati Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Lisaks Kloostri sillale ehitati Matsalu rahvuspargis mõne aasta eest valmis ka Rõude sild. Kasari jõe deltaala kevadise suurveevalli pikendamiseks on vajalik reguleerida Kasari ja Rõude jõe veepindasid Kloostri ja Rõude jõe sildade juures üheaegselt. Takistades vee äravoolu Rõude ja Kasari jõel, toimub veemassi valgumine luhaalale Vanajõe sängi kaudu.

RMK on Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja. RMK teenib riigile metsa majandades tulu, kasvatab metsauuendusmaterjali ja korraldab metsa- ja looduskaitsetöid. Lisaks loob RMK looduses liikumise võimalusi oma puhke- ja kaitsealadel ja kujundab loodusteadlikkust. RMK koosseisu kuuluvad Sagadi metsakeskus, Elistvere loomapark, Tartu puukool, 70% Eesti-Soome ühisettevõttest AS Eesti Metsataim ning Põlula Kalakasvatuskeskus. RMK-s töötab üle 700 inimese.

Piltide autor on Keskkonnainvesteeringute Keskus.