2007. aasta märtsis alustas Marek Vahula haigrukampaaniaga, mille otsa tegi lahti üleskutse Eesti Päevalehes. Nüüd on kampaania läbi ja kokku tuli 2243 haigruteadet. Teadete põhjal on esimesed kokkuvõttedki tehtud.

Kampaania kestis 7 haigruhooaega. Teemaga vallutati süstemaatiliselt kogu Eestimaa meedia, alates sobivatest portaalidest kuni väikeste vallalehtedeni välja. Kampaania korraldas oma kulu ja kirjadega loo autor.

Ühekordseid esmateateid tuli napp üle tuhande. Korduvteateid püsivatelt haigruvaatlejatelt tuli pea teine sama palju. Püsiinformaatoreid oli 32. Teateid saatsid kõik: alates kalameestest ja linnuhuvilistest kuni tavakodanikeni välja.

Kampaania näitas veenvalt, et hallhaigrut tuntakse Eestimaal hästi ja tema käsi käib meil hetkel väga hästi. Kaardile sai 60 kindlat kolooniat ning tõenäoliste kolooniate nimestikku jäi 5 kolooniat, seega kolooniate koguarvuks on meil 65.

Kaardile on saanud pea kõik toitumispaigad, mis  näitab, et hallhaigur on Eesti looduse lahutamatu suur osa ja just mitmekesiste toitumisalade tõttu-meri, vooluveekogud, seisuveekogud. Suure andmebaasi põhjal läheb suuremaks kokkuvõtete tegemiseks eeloleval talvel, seda ühe magistritöö ja Haigruraamatu tarbeks.

Tublis ja väikses meeskonnas on 7 liiget: Marek Vahula (praegune liider),Galina Oskar, Mariaana Tulf, Egle Tammeleht, Madis Veskimägi, Jaak Tammekänd ja Kristo Lauk. Peagi meeskonna liider vahetub ja selleks saab ilmselt Galina Oskar.

Peagi vormistab grupi liider Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile ettepaneku, arvata hallhaigur lindpriide jahilindude hulgast välja ja viia kõik kolooniate alad lageraiekeelu alla. Haigruid kütivad sageli ka jahituristid ning paljud kolooniad on jäänud ette lageraiele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta