Hea elu rahvakogu osalejad on avalikustanud pöördumise Eesti riigi esindajatele ja avalikkusele, tuues esile viis süvaprobleemi, millega Eesti peaks nende hinnangul kiiresti tegelema. Riigikogu valimisteni on aasta, seega ootavad rahvakogu liikmed sisulist arutelu nende valukohtade üle.

    
Rahvakogus osalenud 30 inimest (läbilõige Eesti ühiskonnast) arutasid jaanuaris ja veebruaris, mis takistab inimestel Eestis head elu elamast ja kuidas vähendada vaesust ning majanduslikku ebavõrdsust.

Arutelude tulemusena jõuti üksmeelele viies ühiskondlikus valupunktis:

  • laste, noorte ja tudengite ebavõrdne stardipositsioon
  • halvenev vaimne tervis
  • ebavõrdne kohtlemine ja diskrimineerimine
  • palgavaesus
  • majandusmudel, mis ei teeni inimeste heaolu

Rahvakogu raport, mis ilmub märtsi keskel, avab nende valukohtade leevendamiseks ka konkreetsed ettepanekud.

 

Rahvakogu osalejate mõtted

 

Avaliku kirja saatel jagame siin ka rahvakogu liikmete mõtteid heast elust ja rahvakogu protsessist:

“Põhiline, mis heaolu loob, on see, et inimene ei oleks üksi. Et ta tunneks, et temaga arvestatakse, tal on piisav sotsiaalne võrgustik ümber ning side riigiga on olemas. [...] Rahvakogu kogemus mõjutas mind väga positiivselt. Ma olin enne seda usku, et minu arvamust küsitakse vaid korra nelja aasta tagant, aga rahvakogus nägin, et tavalistel inimestel on võimalus oma mõtted ära sõnastada ja loota, et need jõuavad otsustajateni.” Kaspar Viljandimaalt

“Minu arusaam heast elust on nende arutelude käigus selginenud. Inimesed tegelikult teavad, mida nad heaks eluks vajavad, aga sageli on takistused või ebavajalikud piirangud need, mis ei lase seda saavutada.”  Aet Ida-Virumaalt

“Panin end kirja mõeldes, et 20 000 kutsutu seast valitakse ju ainult 30 – küllap mina nende hulka ei satu. Kui tuli teade, et olen valitute seas, oli see mulle suur üllatus.” Marje Haapsalust

 

Miks on rahvakogu oluline?

 

TÜ psühholoogia kaasprofessori Dagmar Kutsari sõnul on rahvakogu väärtus just inimeste kogemustes:

“Tavaliste inimeste kogemused ja arvamused on tõendid sotsiaalsest praktikast ehk päriselust. Just siin avalduvad uute sotsiaalsete suundumuste esimesed märgid. Rahvakogu aitab kaasa, et ka väikesed märgid saaksid nähtavaks."

 

Mis saab edasi?

 

Märtsi keskpaigas ilmub rahvakogu raport, mis avab nii protsessi kui ka valukohtade all välja pakutud ettepanekud.

Märtsi lõpus või aprilli alguses toimub koosloomepäev huvirühmadega, kus pannakse paika plaan, kuidas ettepanekud rahvaalgatustena otsustajateni viia.

Aprillist edasi luuakse rahvaalgatus.ee keskkonnas rahvaalgatused, mis vähemalt 1000 toetusallkirja kogudes jõuvad Riigikogu lauale.

Rahvakogu kutsub nüüd teemaga haakuvaid organisatsioone liituma partnerite koalitsiooniga, et head mõtted jõuaksid otsustajateni ja päris muutusteni.

Loe pöördumist täismahus siin.

Sarnased artiklid