Roheline vihmavari on ökokaupu müüv kodumaine e-pood. Veebipoe eestvedaja Helen Orav rääkis Bioneerile, miks tasub eelistada ökotooteid.

Kuidas sündis idee teha pood Roheline vihmavari?

Roheline Vihmavari on netis tegutsev ökopood ja kõik sai alguse isiklikest vajadustest.

On täiesti loomulik, et kui mitte varem, siis laste sünni järel hakatakse endalt rohkem küsima, mida süüa, mida selga panna ja mida kehale määrida.

Tegemist on kahe pere ühise äriga. Meil mõlemal kasvavad kodus väikesed lapsed. Võib öelda, et meil Ingridiga on päris tugev loodusteaduslik tagapõhi, oleme koos õppinud keskkoolis ja ülikoolis bioloogiat, ja ökopoe loomine oli väga loogiline samm. Nüüdseks oleme tegutsenud juba 3 aastat.

Millist kaupa Roheline vihmavari pakub?

Meie kodulehel on kirjas mõte ”ökokaubad kõigile” ning olemegi püüdnud seda järgida. Loodame, et kõik, kellel on vähegi ökotoodete vastu huvi, leiavad endale midagi meie juurest. Ainuke asi, mida me hetkel ei paku, on toiduained.

Meilt leiab väga hea valiku laste- ja täiskasvanute riideid, ihuhooldustooteid firmalt Weleda, puhastusvahendeid firmalt Sonett, pakume ka naiste hügieenitooteid ja lastemähkmeid, aga ka lapsekandmisvahendeid. Cosilana, Engel, LivingCrafts on tänaseks Eesti turul juba tuntud, kuid toome maale veel näiteks LeelaCottoni ja Frugi ökoriideid.

Julgen väita, et LeelaCotton on hetkel Eestis pakutavatest riietest kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega ning need on hästi vastupidavad. Frugi on väga kõrge kvaliteediga, aga ka hinnaklass on teistest veidi kõrgem.

Peagi lisanduvad valikusse ka Bambinex`i ja GroVia korduvkasutatavad mähkmed. See on mähkmemajaduse palju mugavam ja nägusam tase.

Kõik kaubamärgid, mida oma poes pakume, oleme ka ise ära katsetanud ja julgeme neid klientidele soovitada.

Mis eristab Rohelise vihmavarju tootevalikut teistest?

Tookord kui alustasime, oli ökopoodide valik väike ja toodete valik oli veelgi piiratum. Väga sageli ei olnud saada soovitud suurust või mudelit. Kuna Eesti turg on nii väike, siis on paratamatu, et kogu tootevalikut ei ole võimalik igal ajahetkel saada.

Meie klientidel seda muret loodetavasti enam ei ole, sest 3-4 korda aastas on võimalik kataloogidest tellida kõiki tooteid, mida tootja pakub. Eriti atraktiivne on see, et kõik eeltellimused on 25-30% soodsamad kui tavahinnad teistes ökopoodides. Seda võimalust on meie kliendid ka aktiivselt kasutanud. Ka praegu (kuni 1. maini) on võimalik tellida LivingCraftsi ja LeelaCottoni riideid.

Pakume veel ka lapsekandmisvahendeid ja võrkkiikesid, mis ei ole kõik ökosertifikaadiga, kuid nendegi materjaliks on puhas puuvill ja värvid on mürgivabad.

Ökosertifikaati ei ole ka meie enda toodetud seepidel, kuna sertifikaadi taotlemine on väga kallis. Küll on meie seebid sisuliselt ökotooted, kuna kasutame vaid ökotoorainet.

Kuidas jõudsid ise ökoteemadeni?

Minu jaoks on tegelikult keskkonnateema alati olnud enesestmõistetav valik nii erinevate toodete tarbimisel kui ka üldisemalt.

Oleme Ingritiga mõlemad lõpetanud keskkoolis bioloogia eriklassi. ”Teistmoodi mõtlemise” saime ilmselt juba sealt kaasa. Lisaks oleme mõlemad lõpetanud ka ülikoolis loodusteadusliku eriala ja meie mõlema põhitöö on sellega seotud. Minu igapäevatööks on merd uurida ja Ingrid Mäesalu õpetab koolis.

Ökoteema tarbijavalikuna muutus kindlasti olulisemaks peale laste sündi. Kuigi näiteks kiirtoitu, kartulikrõpse ja jahust viinerid pole ma kunagi eriti tarbinud.

Mis Sinu meelest motiveerib inimesi ostma ökotooteid?

Kõige enam on selleks ikkagi endast hoolimine! Väga paljude meie klientide jaoks on põhjuseks laste või enda allergiad, kui ei ole võimalik kasutada sünteetilisi ja mürgiseid puhastusvahendeid või ihuhooldustooteid, kui tavamähkmed teevad tite pepu punaseks või kunstlikust materjalist riided tekitavad nahaprobleeme.

Praeguseks hetkeks on ka paljud tavatootjad liikunud naturaalsuse suunas, kuid suur osa neist kasutavad looduslähedust siiski vaid oma reklaamlausetes.

Sertifitseeritud ökotooteid ostes on juba keegi teine teinud tarbija eest ära ka selle kontrolli, et toode on sisuliselt puhas ja tervislik. Loomulikult võib inimest motiveerida ka üldine mure keskkonna pärast, mõne jaoks on see ilmselt ka trend.

Tihtipeale kurdetakse, et ökokaubad on tavatoodetest kallimad. Kas kõrgemal hinnal on põhjus?

Kui me võtame näitena ökoloogiliselt kasvatatud toidu, siis selle tootmine on kallim ja ajamahukam kui tavaliste põllumajandussaaduste tootmine. Tavapõllumajanduses kasutatakse odavaid sünteetilisi mineraalväetisi ja keskkonnamürke, mis tagavad taimede kiire kasvu. Saagi koristamine toimub suurte masinatega, ka rikutud saak kasutatakse millekski ära.

Ökoloogilise toidu tootmisel on mahud väiksemad. Kuna superväetisi ja keskkonnamürke ei kasutata, siis saadakse ka saaki vähem. Saagikoristus toimub sageli käsitsi.

Sama vahe on ka ökoloogilistel ja tavalistel riidematerjalidel. See muudabki ökoriided ja –toidu tavatoodetest kallimaks.

Kas Sa ise oled ka ökotoodete kasutaja?

Ikka olen. Mina hakkasin ökotooteid kasutama ammu enne seda, kui see laialdaseks muutus, seega ma loodan, et ökotoodete eelistamine ei ole minu jaoks trendi küsimus.

Teine küsimus on, et kas ökoteema on praegu trend või midagi enamat? Ma arvan, et praeguseks hetkeks on inimeste teadlikkus lihtsalt suurem kui näiteks seitse aastat tagasi. Mida kõrgem on teadlikkus, seda loomulikum ja tavalisem on asi ise. Seega on loomulik teha valikuid, mida seljas kanda ja mida süüa – ökotoodete eelistamine on sel puhul elu loomulik osa.

Minu jaoks võiks siis ökotoodete eelistamine olla pigem tervise, keskkonnasäästu ja maailmavaate küsimus. Toidu koha pealt ma ei ole väga sage ökopoodide külastaja, olen leidnud mõned head talunikud, kelle toodangut ma saan otse osta ja kelle puhul tean, et see on puhtalt kasvatatud. Paljud neist on muidugi ka sertifitseeritud ökotootjad. Riiete valikul tunnen aga alati huvi selle vastu, kas see on naturaalsetest materjalidest või mitte.

Kui kellelegi tundub, et ökokaup on trendikas, siis see on ju ainult väga positiivne trend, nii inimese enda kui ka keskkonna seisukohalt. Loodame, et see trend on jätkuv ja muudab midagi pikemas perspektiivis.

Hea on see, et tänapäeval on piisavat valikut kõigile, nii neile kes tahavad kanda ökoriideid kui ka neile, kes tahavad kanda polüesterriideid.

Kas ökokangastest rõivad on kuidagi tervisesõbralikumad? Mida tuleks rõivaste ostmisel tähele panna, kui soovitakse säästa oma tervist?

Kindlasti on ökoriided tervisesõbralikumad. Meie keha on naturaalsete materjalidega harjunud, lisaks ei sisalda ökokangad mürgiseid värvaineid ega kemikaale.

Kui ka ei soovita kanda ainult ökoriideid, siis võiks huvi tunda, kui palju puhast puuvilla või villa me ostetud riided sisaldavad.

Tehiskangad on omal kohal ekstreemtingimustes, nt. eritöödel, sportimisel või matkal, igapäevaselt võiksime kanda ikka naturaalseid materjale. Kuigi ka selles osas toimuvad muutused - meriinovill on paljudes eririietes sünteetilise kanga välja vahetanud.

Kuidas tunda ära ökokangast rõivaid?

Kõige lihtsam viis on kasutada kindlate ökotootjate toodangut, kes on välja öelnud, et nemad toodavad vaid ökoloogilistest kangastest, nagu LeelaCotton, Frugi, Cosilana, Engel, LivingCrafts jne. Teine võimalus on tutvuda tootemärgistega, millele peab olema märgitud orgaaniline puuvill või vill – näiteks puuvill on pärit kontrollitud ja sertifitseeritud põllumajandusest. Või on tootele omistatud vastav sertifikaat (näiteks IVN või Global Organic Textile Standard või Öko-Tex).

Kui riided on juba ökotoorainest tehtud, siis tootja huvi on see info ka toote külge panna. Rõõmustav on see, et ökoloogilisest materjalist riideid on võimalik leida ka tavatootjate valikus. Eesti tootjatest kasutab näiteks Lenne osaliselt ökomaterjale. Kindlasti peab kontrollima, et see info oleks tootel olemas.

Levinum on märge, et tootel on Öko-Tex sertifikaat. Ökomaterjalid muutuvad üha tavalisemaks.

Mis vahe on ökopuuvillal ja tavalisel puuvillal?

Nahk kaitseb meid väliskeskkonna eest ja annab kehale infot ümbritsevast nagu kõik teisedki meeleelundid. Kõik kosmeetikatooted, kreemid, õlid, deodorandid, mis me nahale paneme, lähevad läbi naha. Samuti lähevad läbi naha riietes olevad kemikaalid, värvid jne. Eriti õrn ja tundlik on vastsündinute ja laste nahk.

Enamik inimesi arvavad, et puuvill on naturaalne materjal. Reaalsus on, et tavalist puuvilla pritsitakse 8-10 korda hooaja jooksul erinevate kemikaalidega. 270 grammi puuvilla kohta kasutatakse keskmiselt 150 grammi väetisi ja taimekaitsevahendeid – see on ühe keskmise T-särgi kogus.

Mahepõllumajanduses ei kasutata mürgiseid kemikaale, need on asendatud looduslike vahenditega. Kasvatamisel ei kasutata kemikaale, mis tapaks kahjureid või suurendaks taime kasvu ja produktsiooni. See on tervislik nii keskkonnale kui ka talunikele.

Suurem osa ökopuuvillast on kogutud käsitsi ning see kindlustab, et puuvillakiud ei ole kahjustunud. Tänu sellele on võimalik kududa pehmemat ja kõrgemakvaliteedilisemat kangast. Ökopuuvilla kasvatus nõuab intensiivsemat tööd ning saak on väiksem kui tavalisel puuvillal. See muudab ökokanga kallimaks kui tavakanga.

Tavaline puuvill on keskkonna suhtes üks vaenulikumaid materjale, kurnates pinnasest välja suurema osa toitaineid ja nõudes tohututes kogustes puhast joogivett. Ökopuuvilla kasvatamisel jälgitakse, et veebilanss oleks tasakaalus, vett taaskasutatakse, kogutakse vihmavett jne.

Villaste riiete juures on vahe ökotoodetel ja tavatoodetel sama suur. Ökolambad on saanud ka oma eluajal elada normaalset lambaelu. Tavaliste villaste kangaste ja lõngade puhul on kasutatud vanumisvastaseid- ja koitõrjevahendeid, mis on inimesele mürgised. Kujutame ette, et villasele niidile, millest riided valmistatakse, on peale tõmmatud nailonsukk. See ei ole ju kuigi naturaalne. Ökovillast riided on aga puhtad, neis on säilinud ka isepuhastusvõime. Rohkem infot leiab ka meie kodulehelt peatükist ”Hea teada.

Kas ökokangaid tuleks hooldada kuidagi eriliselt?

Üldiselt mitte! Puuvillaseid riideid on lubatud pesta kuni 60°C juures. Soovitavalt võiks kasutada ökoloogilisi pesupesemisvahendeid, sest ka pesuvahendite jäägid jäävad riiete sisse ja võivad allergiaid tekitada. Mähkmeid ja voodipesu võib pesta kuni 90°C juures. Reegel on ka see, et mida madalamat temperatuuri kasutada, seda pikem on riiete eluiga.

Villaseid riideid, ükskõik kas nad on ökotooted või mitte, tuleks pesta villahooldusvahendiga, soovitavalt käsitsi kuni 30°C vees. Kui pesumasinal on selline programm olemas, siis võib pesta ka masinaga.

Rohelise Vihmaraju e-poe lehelt leiab ka mitmeid koolitusi. Kas teete koolitusi ise või teete mõne koolitajaga koostööd? Kuidas valite koolituste teemasid?

Kui me hakkasime tootma ökoseepe, siis mitmed meie kliendid küsisid, kas seepi on võimalik ka ise kodusel teel teha. Vanasti oskas igas peres seda keegi. Seebikoolitused olidki meil esimesed, mida läbi viima hakkasime. Huvi oli aga suur ja nüüdseks pakume erinevaid looduskosmeetika ja ihuhoolduse koolitusi.

Väga populaarsed on ökokreemide õpituba ja tooršokolaadi õpituba, lisaks looduslik näo-, keha- ja kätehooldus, vannitoodete õpituba jne. Kuna kvaliteetsed ökokosmeetika ja ihuhooldustooted on küllalt kallid, siis meie eesmärgiks on õpetada inimesi ise endale ökotooteid valmistama.

Teine küsimus, millele me oma õpitubades väga suurt rõhku pöörame, on anda ülevaade, mida sisaldavad tavatooted ja mida sisaldavad ökotooted, kui inimese- ja keskkonnasõbralikud need on.

Kõiki meie koolitusi on võimalik suuremale grupile alates 10-st inimesest ka tellida või hoidke silm peal meie kodulehel ”Kursused Hobikojas”. Samuti on meil hea koostöö koolituskeskustega Oska ja Craftcenter, kelle juures samuti oma õpitube läbi viime.


Artikli ilmumist rahastas Roheline Vihmavari OÜ.