Igal kajakal on oma kivi... Seda tuntud laulujoru laulsime kord kolmekesi väikse kalalaeva pardal Mohni saarele sõites. Mina pidin kõik saare linnud üle lugema.

Botaanik Toomas Kukk tahtis üle lugeda kõik saare taimed. Ja kohalik looduskaitseinspektor Jaanus Lekk oli lihtsalt koos meiega suurt kevadet uudistamas.

Saarel oligi ohtralt nii kajakaid kui kive ja üks kalakajaka pesa koguni männioksa peal. Ja valge lind ise vaikselt pesas istumas.

Panin haruldase leiu kirja ja tagasiteel laulsime tundmatut laulujoru kajakast, kel pesa männioksa peal. Kajakas teeb oma pesa haruharva puu otsa.

Nii sai haruldane sündmus kirja pandud ja teistelegi teatavaks. Mis ajab kajaka puu otsa? Ehk olid need saarel elavad rebased või inimesed. Sellest laulujoru hiljem vaikis.

See haruldane kajakapesa oli üldse selle aasta esimene suurem leid, sellel paljulahelisel maal. Nii sain innustust juurde, et maa peal edasi otsida. Otsida seda, mida igaüks ei leia ja millest hiljem saaks laulu laulda.

Mohni saarel, mai, 1991.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!