Täna ilmus Bioneeri tasuta e-õppe neljas peatükk, milles käsitletakse linnastumise arengut, keskkonnahoidlikku eluviisi ja äädikaga koristamist. E-õppes osalejad saavad jagada kommentaariumis omi kogemusi, teha teadmiste kontrolliks testi ja osaleda auhindade loosimises. Bioneer pakub ka mitteliitunud lugejatele väikest võimalust piiluda e-õppe teemadesse.


Linnastumise teke ja areng

20. sajandi alguses, kui inimkonna rahvaarv lähenes tempokalt kahele miljardile, oli maailmas kokku 11 linna, mille elanikke oli rohkem kui miljon. Vaid pool sajandit hiljem oli inimesi peaaegu miljardi jagu rohkem ja miljonilinnade arv küündis 80-ni. 1990. aastal oli maakeral elanikke juba üle viie miljardi ning vähemalt miljonit inimest koondavate linnade arvuks oli 276. Aastatuhande vahetusel, kui maakera elanikkonna suurus oli ületanud kuue miljardi piiri, oli miljonilinnu ligi 400. Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. Tegemist on protsessiga, mida kutsutakse urbaniseerumiseks ehk linnastumiseks.

Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus. Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms. Poliitilis-halduslikult on linna määramine lihtne. Linna halduspiirid on märgitud kaartidele. Linn on ka kultuuriline nähtus, sest linnades sünnivad uued moed ja elumallid.

„Talupoeg on kultuuri vältimatu eeltingimus, kuid mitte kultuuri looja ega kandja. Kultuuri arengu indikaatoriks on linnade tähtsuse järk-järguline kasv,“ on öelnud saksa kultuuri- ja ajaloofilosoof Oswald Spengler (1880-1936) oma kuulsas tähteoses „Õhtumaa allakäik“. „Kultuur sünnib ja sureb koos linnaga, mis muutub arengu lõpus hiigellinnana kultuuri kasvajaks,“ on Spengler öelnud.

Sprengleri teooria järgi on linnad kui kultuurilised elusorganismid, mis sünnivad arenevad, jõuavad arengu tippu ja seejärel hääbuvad.

Lugege edasi e-õppest!


Keskkonnahoidlik tarbimine

Eelmises tarbimise liike puudutavas artiklis tutvustas Bioneeri e-õpe äärmuslikult vähesest tarbimisest. Selgus, et vähene tarbimine ei pruugi alati keskkonnasõbralikkust tähendada. Ka keskkonnahoidlik tarbimine on mitmeti mõistetav tegevus. Seetõttu vajab teema lahtirääkimist.

Üldjuhul kujutab keskkonnahoidlik tarbimine tarbijateadlikkust valikute tegemisel (nii üksikisikute kui ka ettevõtete puhul), sest eelistada tuleb keskkonnasõbralikke tehnoloogiate abil valminud kaupu, kestvuskaupu, korduvkasutust, ühiskasutust, transpordikilomeetrite jälgimist ja teadlikku toitumist. Keskkonda arvestav tarbimine seab vajadused soovidest kõrgemale, mis tähendab eelkõige läbimõeldud valikute tegemist.

Kuna keskkonnasõbralike toodete ja teenuste hinnad võivad olla konkureerivatest toodetest kallimad, siis ei saa alati paralleele tõmmata ka säästmise ja keskkonnasäästmise vahele. Kõik sõltub tarbija oskustest ja eelistustest.

Lugege edasi e-õppest!


Kui te ei ole veel Bioneeri e-õppega liitunud, siis saate teha seda kas Bioneeri esilehel e-õppe kastikeses või vajutades järgnevale lingile: http://www.bioneer.ee

Hetkel on Bioneeri e-õppega liitunud 710 inimest. Tasuta e-õpe kestab 38 nädalat ja sellega saab liituda igal hetkel. Olete oodatud!


Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.