Sajad linnulaibad, mis pärast aastavahetuse ilutulestikku koos saluudipatareide ja muu sodiga Rooma tänavatel vedelesid, polnud üksikjuhtum maailmas. Inimeste ilutulestikust sai loomariigi õudustulestik globaalselt, Kirkenesist Kaplinnani ja Tallinnast Taipeini.

Peamise kahjuna tekitavad ilutulestikud pikaajalist mürareostust, sest kõikvõimalikku pürotehnikat saab poest kätte järjest soodsama hinnaga, ja seda juba poolest sügisest saati. Kuna koroona ajas linlased aastavahetuseks maale, avanes teel Türilt Viljandisse vaatepilt, kus rakette lasti igas teises metsatukas ja majaõues. Nii laiaulatuslikku valgus- ja mürareostust varasemast ajast ei mäletagi.

Kuna linnud tahavad öösiti valdavalt magada, rikub uusaastasaluut neist enamiku unerežiimi. Hirm sunnib neid ohutut paika otsima ning ainus põgenemistee näib olevat külmas talveilmas tõusta kõrgele üles, mis aga kulutab palju energiat.

Sarnaselt koduloomadele tunnevad ka metsloomad ebaloomuliku müra ees hirmu ja proovivad selle eest põgeneda. Kes kunagi lemmiklooma pidanud, on ilmselt lähedalt näinud, mis emotsioonid tal on. Täpselt samamoodi teevad külmade ilmadega metsloomad. Sellest lähtuvalt võib öelda, et koroona ei tekitanud ainult inimestes ärevust ja stressi, vaid tulemüra häiris nii lindude kui ka loomade elurütmi – ja seda veel talvel kui neil on niigi raske ellu jääda kesise toidulaua ja külmade ilmade tõttu. Veel rohkem kui varasematel aastatel sundisime me jälle loomi ja linde märkimisväärset lisaenergiat kulutama. Ainult sellepärast, et oma valgust ja müra taevasse kõmmutada.

Ometi on ilutulestikul alternatiive. Näiteks valgusinstallatsioonid, mis tekitavad küll valgusreostust, aga on vähemalt vaiksed. Rootslased pagendasid Stockholmi niigi tagasihoidliku ilutulestiku Slottskajenile, Lossikaile, et loomi, linde, inimesi ja keskkonda natukenegi jätkusuutlikumalt kohelda. Alternatiiviks oli muusikaline ilutulestik Gustaf Adolfi platsil, kus mängiti kõike, klassikast house’i, popi ja rokini.

Kuna koroona-aastal jäid sisuliselt kogu maailmas etendused ja kontserdid ära, saanuks ilutulestikule kuluva raha eest ka Eestis toetada meie enda loovinimesi. Näiteks, et saada osa mõnest muusika- või teatrietendusest, mõnest katusekontserdist, mille osa oleks ka valgussõu.

Mis teema meil õigupoolest selle ilutulestikuga on, et me selle nimel oleme valmis teistele haiget tegema? Kui me ikka kuidagi ei suuda päriselt aastavahetuse saluudist loobuda, oleks sammuks edasi juba see, et teha enda müra- ja valgusetendus võimalikult vähestes kohtades ja läbimõeldult. Panna rahad kokku, jätta odavad raketid kojumajapidamisse ostmata ja leida kusagilt üles enda Lossikai.