Ma ei tea, kui palju tavaliselt inimesed unenägusid näevad. Ma pole selleski kindel, kas ka mina iga öö und näen. Kahjuks jäävad meelde nendest nähtuist mulle vähesed. Teadlased ütlevad, et kas mäletad sa oma unenägu või mitte, aga und sa nägid sellegipoolest. Mõned meist lihtsalt mäletavad rohkem, kui teised.

Unenägu koosneb magaja teadvuses tahtmatult esinevatest nägemustest, tundmustest ja emotsioonidest.  Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis ehk REM-une ajal. Nii ütleb Vikipeedia.

Olen näinud igasuguseid unenägusid, kuid pole kunagi mõelnud, et unes nähtu võiks midagi ennustada või tähendada. Lapsena sai küll loetud neid unenägude seletajaid ja naerdud nende üle.  Mul lihtsalt pole sellesse usku.

Paar ööd tagasi nägin aga väga veidrat und. See tekitas minus segaseid tundeid. Nimelt üks mu hea tuttav seikles minu unenäos ja lõpuks istus ta juba mu voodi serval. Tegin oma silmad lahti ja nägingi teda selgelt seal istumas.

Raputasin pead, et veenduda nähtus, aga ta istus ikka edasi. Olin jahmunud. Teadsin ju, et õhtul enne magama minekut, olin oma välisukse lukku keeranud. Kuidas ta siis sisse sai?

Tõstsin käe üles, et teda puudutada, aga mu käsi vajus temast lihtsalt läbi ja mu tuttav haihtus. Kadus nagu mingi toss toast.

Istusin oma voodis, ega saanud enam millestki aru. Mis see siis oli? Millal lõppes uni ja millal algas tegelikus? Siin ta just istus ja enam teda polnudki. Nähtu oli ju nii reaalne.

Ju mu ärkamine oli käinud kuidagi pikaldaselt sellel hommikul. Ma ei osanud enam midagi mõelda. Ajasin lihtsalt end voodist püsti ja päev oma tegemistega läks käima. Olin oma unenäo kõrvale lükanud ja asusin igapäevaseid töid ja toimetusi tegema.

Peale lõunasööki ei andnud mul süda enam rahu ja ma otsustasin tuttavale helistada. Enne, kui ma seda teha jõudsin, helises hoopis minu telefon.

Tänapäeval on suhtlemine hästi kergeks tehtud. Igal inimesel on ju telefon taskus ja temaga kaasas. Helistajaks oli see sama minu tuttav. Ma ei suutnud oma üllatust varjata ja alustasingi juttu imestades.

Kõigepealt sai siis räägitud maast ja ilmast. Lõpuks ütlesingi talle, et ma nägin teda täna öösel unes.

Mu tuttav pidas pika pausi. Mõtlesin juba, et kohe hakkab ta minu üle naerma, aga midagi niisugust ei juhtunud. Tundus nagu ei leiaks tuttav enam õigeid sõnu. Siis ta teatas hoopis, et nüüd olevat asi  küll väga imelik. Nimelt olla ka tema mind unes täna öösel näinud ja väga elutruult veel.

Ma ei suutnud uskuda. Esimese reaktsioonina arvasin, et ta blufib ja püüab mulle asja huvitavaks teha. Palusin tal  siis oma unenägu mulle jutustada. Meie seiklused unes küll ei sarnanenud, aga kõige huvitavam oli just see, et me mõlemad ikka tegutsesime teineteise unenäos samal ööl.

Järeldusi ma ei oskagi teha. Kas neid on üldse vaja?

Naersime siis tuttavaga, et oleme teineteisega telepaatiliselt nii seotud, et käime isegi  unenägudes korraga külas. Lohutasin end sellega, et vaevalt on üldse olemas mõni unenägu, mida ei saa veidraks pidada. Unenägu unenäoks!

Aga kuidas siis saab seda seletada, et me  tuttavaga ühel ajal teineteisele tahtsime helistada. See on küll väga imelik ja sellele vist polegi mingit õiget seletust.

Ju on ikka mõttejõul mingi mõju. Mis see muu saab olla.

Usun nüüd, et ehk on kõigil meil olnud mingid selliseid unenägusid, mis jahmatavad oma reaalsusega ja sa ei suuda aru saada, kas see oli ikka unes või ilmsi.

Võib-olla ongi ärgates olemas selline pool une seisund, kus ei suudeta aru saada, kas nähtu on või ei ole päriselt. Sellised unenäod jäävad kauaks meelde. Niisugused olid mu mõtted seoses mu imeliku unenäoga.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta