Keskkonnainspektsioon ning Maksu- ja Tolliamet tuvastasid Tallinna reisisadamas jäätmete sisseveol mitu seaduserikkumist. Kontrollimine näitas, et reisijad ei ole pakendijäätmete sisseveo piirangutest teadlikud.

„Jäätmete ebaseadusliku sisseveo ja käitlemise vältimiseks on Eestisse toodavatele jäätmetele, sealhulgas tagatisrahaga joogipakendile seatud piirangud. Ühel inimesel on lubatud Eestisse tuua korraga kuni neli kilo tühje pandipakendeid, see tähendab umbes 200 – 250 plekkpurki, olenevalt nende suurusest, “ selgitas Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo inspektor Hendrik Hundt.

Reisisadamas läbi viidud kontrollimisel selgus, et kahel Soome kodanikul oli kaubikus lubatust suuremas koguses Eesti pandimärgistusega pakendeid - ühel 22 kilo ja teisel 35 kilo joogitaarat. Keskkonnainspektsioon alustas jäätmeseaduse nõuete rikkumise alusel mõlema isiku suhtes väärteomenetlust. Pakendijäätmed anti hoiule osaühingule Eesti Pandipakend. 

Lisaks pandipakendi ebaseaduslikule sisseveole tuvastati veel kaks jäätmeseaduse nõuete rikkumist. Ühel Eesti kodanikul oli kaubikus hulk vanu mootorsõidukite osasid, mille sisseveoks puudusid nõutavad dokumendid. Samuti üritas üks Leedu kodanik tuua üle piiri kasutatud pliiakusid ehk ohtlikke jäätmeid, millel samuti puudusid vajalikud paberid. Mootorsõiduki osad ja akud on menetluse ajaks asitõenditena Keskkonnainspektsioonis hoiule võetud.

Jäätmeseadusest tulenevalt saab jäätmekäitlusnõuete rikkumise eest määrata eraisikule trahvi kuni 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ning juriidilisele isikule kuni 3200 eurot.

Jäätmete sissevedu kontrollitakse igapäevase tollikontrolli käigus, lisaks korraldavad järelevalveasutused perioodiliselt ulatuslikumaid kontrolle. Kontrollimisel selgitatakse ka jäätmete sisseveole kehtestatud piiranguid.

Pakendijäätmete ja nende tagastamisvõimaluste kohta saab infot Eesti Pandipakendi veebilehelt.

Pakendiseadus ja jäätmeseadus on kättesaadavad Riigi Teataja veebilehelt.