Tule taevas appi - Jõelähtme vallavolikogu liige väidab oma arvamusloos, et lõhet võime me edaspidi ka Norrast osta, peaasi, et Linnamäe pais selle praegusel kujul alles jääks, küsib Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse esimees Erki Tammleht.

Linnamäe pais nimelt olla pärandkultuuri osa, mis peab tingimata alles jääma. Vähe sellest, kui paisjärv alla lasta, kannataksid kohalikud nahkhiired hirmsal moel.

Üks aspekt jäi lugupeetud lokaalpoliitikul paraku kahe silma vahele – ka rannakalandus kuulub meie pärandkultuuri ja ajalukku. Kala on Jõelähtme kandi rannas püütud tuhandeid aastaid enne seda, kui Jägala jõele üks riigi elektritootmise seisukohast vähem kui tähtsusetu elektrijaam püsti pandi.

See, kuidas ja kas üldse annab võrrelda Norra kalakasvatajate kunstsööda ja antibiootikume peal kasvatatud lõhesid ning looduses elanud ja kasvanud Jägala kala, on omaette teema.

Hetkel kahjuks tundub, et Jõelähtme vallavalitsus kasutab kõiki ettekäändeid, et kaitsta ühe käe sõrmedel üles loetava ärimehe huve hüdroenergia abil varandust teenida, pööramata seejuures mingitki tähelepanu nii pärandkultuurile kui kümnete kohalike, täna veel tegutsevate rannakalurite õigusele sissetulekule ja tulevikule.

Jägala potentsiaal on võimas

Jägala jõgi kuulub Eestis põhjaranniku suurima potentsiaaliga lõhejõgede sekka, kus teadlaste hinnangul võiks kudetõkke avamise järel iga-aastaselt merre laskuda 8000-12 000 noort lõhekala. See oleks piisav, et tõsta tänane Eesti kaluritele eraldatud Soome lahe lõhepüügi kvoot kahekordseks ning seeläbi tagada ka pärandkultuuri ning rannakalanduse säilimine.  

Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud on koostöös kalateadlastega aidanud kaks aastat järjest lõhesid üle kudetõkkena toimiva Linnamäe hüdroelektrijaama paisu. Mööda jõge ülespoole ihkavate lõhede arvust annab tunnistust fakt, et ainuüksi ühe õhtuga tõsteti üle kudetõkke 12 looduslikku lõhekala, kellest suurima kaal ületas 10 kg. Kahjuks asub ülevalpool Linnamäe paisu suur osa lõhe kudekohti praegu paisjärve all.

Häma nahkhiirte ümber

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja väljaütlemisest erinevalt on Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie nentinud, et kui Jägala jõgi juhtida kudetõkkena toimivast Linnamäe hüdroelektrijaama paisust mööda nõnda, et säilivad linnamägi ja hüdroelektrijaama rajatised, siis tema asutus ei näe selles probleemi.

Samuti eksitab vallavanem Umboja avalikkust oma nö looduskaitseliste väljaütlemistega nahkhiirte kaitseks, keda ohustavat paisu mistahes avamine. Hiljutine nahkhiirte uuring, millele Umboja toetub, ei käsitle üldse Linnamäe paisu ümbrust. Uuring keskendus Koeralooga silla ja Jõelähtme suubumisala ümbrusele ning Ülgase koobastele. Need kõik asuvad Linnamäe paisust linnulennult umbes kilomeetri kaugusel.

Nahkhiirte osas on Keskkonnaministeerium omalt poolt tellinud eksperthinnangu ning selle tulemused on risti vastupidised, nimelt märkis ministeerium, et eksperthinnangust lähtuvalt ei sõltu nahkhiirte populatsiooni suurus sellest, kas hoiualale jääb Linnamäe paisjärv praegustes mõõtmetes või taastatakse sealne looduslik jõesäng. Nahkhiirte arvukus võib loodusliku veekogu taastamisel isegi suurenda, sest looduslikud veekogud pakuvad putukatele mitmekesisemaid elupaiku.

Samas on taaskord märgata kääre kohaliku võimu sõnade ja tegude vahel. Sõnades looduskaitset väärtustav Jõelähtme vallavalitsus on veidral kombel andnud raieloa nahkhiirte uuringus käsitletud alale Koeralooga sillast allavoolu, mis läheb risti vastu eelnimetatud nahkhiirte-uuringu soovitustega. Nimetatud piirkonnas käib hetkel vilgas kinnisvaraarendus ja nahkhiirte säilimise seisukohalt oluline kõrghaljastus on juba maha raiutud. Tulenevalt eelnevast ei räägi nahkhiirte uuring sellest, et probleem on pesitsuspaikades mitte toidulauas. Seda kinnitavad ka kõik eelnevad Nahkhiirte uuringud, mis on tehtud nii Eestis kui mujal maailmas, erapooletult.

Arusaamatuks jääb, millest lähtudes valib ja soodustab Jõelähtme vallavalitsus NATURA2000 võrgustikku kuuluval looduskaitsealal ärilisi prioriteete.

Usume Jägala tulevikku

Kas kitsa ärimeeste seltskonna kasumist tõuseks kasu ka vallarahvale? Lõhede arvukuse kasvust võidaksid kindlasti kõik valla elanikud. Jägala jõe alamjooksust võiks paisu avamisel kujuneda rahvusvaheline kalaturismi magnet või kajakkidel sõitmise meka, mis tooks tubli sissetuleku paljudele kohalikele majutust, toitlustust, giiditeenust vms pakkuvatele väikeettevõtjatele. Rääkimata kutselistest kaluritest, kes saavad jätkata siinkandis juba aastatuhandeid viljeldud rannakalastust.

Miks eirab kohalik võim pärandkultuuri ja väikeettevõtluse perspektiive? Proovige guugeldada Jõelähtme vallavalitsust ja vallavanema nime. Tulemused kindlasti ei leevenda kahtlusi kohaliku võimu motiivide osas.

Kumb on tähtsam – kas väikese seltskonna kasum, mille kaitsmiseks kasutavad võimuhoobade liigutajad kõiki võimalikke vahendeid eksitavate väljaütlemisteni välja, või kogukonna heaolu ja pärandkultuuri edasikestmine? Praegu näib, nagu poleks kohaliku võimu meelest viimasel küll mingit tähtsust ega lootust tulevikule.

Jaga: