Kevad on jõudmas nii kaugele, et mõistlik aednik on kandmas oma tegevust toast taimede ettekasvatamiselt õue peenarde harimiseni. Küll on õhus veel öökülmaohtu, kuid juba on looride – katete all tõusmas esimesed kevadised idud.

Kogukonna aiandus (community gardening) on ülemaailmne liikumine, mis on Eesti jaoks taasavastatud eilne. Nõuka ajal oli igas vähegi asustatud punktis olemas piirkond, kus töötajad vabal ajal endi jaoks aga ka kokkuostuks mingisuguseid taimi kasvatasid. Selle põhjuseks oli kaubandussüsteemi nõrkus, mis ei suutnud varustada elanikke toiduainetega vajalikul määral.Mõnes paigas on sellised potipõllunduse aiasiilud veel säilinud praeguse ajani.

Kaasaegne kogukonnaaiandus on intensiivsem ja piiritletum. Näiteks Tallinnas tegutseb sel aastal pea 50 kogukonnaaeda. Nende nimekirja ja eestvedajate kontaktid leiab siit. Kogukonnaaiad on jaotunud ühtlaselt kogu linna, veidi vähem leiab neid põlistest tööstusrajoonidest aga ka aedrajoonidest, kus igal ühel on võimalud taimi kasvatada isiklikus aias.

Laias laastus jagunevad Tallinna harrastusaiad kahte liiki:

Kogukonnaaiad, mis on aktiivsete linnaelanike või organisatsioonide algatusel loodud avatud linnaaiad, kus kasvatatakse koos taimi. Kuid kogukonnaaedades harrastatakse ka muid kogukondliku elustiiliga seonduvaid ettevõtmisi, nagu ühiskokkamine, ekskursioonid ja külaskäigud, töötoad, suuremate objektide ehitustalgud, loenguid ja aruteluringe.

Õppeaiad on natukene suletum süsteem, kus tegevuse pearõhk on õuesõppel. Need aiad asuvad peamiselt lasteaedades, või ka koolide, huvikoolide, kultuurikeskuste, muuseumide, noortekeskuste ja muude hooldeasutuste territooriumidel. Nendesse aedadesse tavaliselt vaba juurdepääsu pole, kui siis ehk mingitel lahtiste uste päevadel. Sellistes aedades toimub tegevus kooskõlastatult asutuse juhtkonnaga ja kui te pole osalised ettevõttes töötajana või kliendina, siis neisse ligipääsu pole.

Tallinna kogukonnaaedades toimub palju aiandusteemalisi üritusi. Nende mittetäieliku nimekirja leiab siit. Alati tasub oma koduaia üritusi linna kanalites jagada, see näitab kogukonnaaia tugevust.

Facebooki kasutajate jaoks tegutseb grupp „Söödav Tallinn.” Ka sellest leiab infot kogukonnaaedades toimuva kohta.

Et kogukonnaaiandusega edukalt liituda, vali välja oma elukohale lähim kogukonnaaed. Otsi üles aia eestvedaja kontaktid. Küsi, kas selles aias oleks vaba peenart või kuidas üldse saaksid liituda. Pika talve jooksul on igas aias inimesi, kes on oma eluga edasi liikunud või korrus kõrgemale kolinud ning nende peenrad saanud uustulnukatele vabaks. Kui ei leia aiakohta lähimasse kogukonnaaeda, siis võib otsida ka kohta kaugemal.

Paljudel aedadel on oma spetsiifika. Näiteks Mustamäe kogukonnaaed on võtnud suuna permakultuurile ja ühistegevusele. Kännu kuke aed aga soovib sel aastal alustada mesilaste pidamisega. Kopli 93 aed teeb tihedat koostööd samas asuva parandustöökojaga. Pelguaed sobib alustavale aednikule. 

Kogukonnaaedadesse liitumisel on oodatud inimeste mõningane panus (Liikmemaks vastavalt kasutatava peenra suurusest 10 või 20 €) ja kohustus teha aia heaks mõningasi töid, riisumine, korrastustööd, ehitus, niitmine). Tavaliselt toimuvad ühel kokkulepitud päeval nädalas ühised tegevused.

Valdavalt käib Tallinna kogukonnaaedades taimekasvatus kõrgepeenardel või kasvuhoonetes. Kasvuhoonetes toimub pigem ühistegevus ja tegevus peab olema kooskõlas teiste kogukonnaliikmetega. Omal peenral saad kasvatada mida tahad. Kui need taimed pole just keelatud taimede nimekirjast. Ja ka puid ei tasu oma peenardele istutada.

Taimede kasvatamisel peab arvestama ka ühistegevusega. Huviline peab olema valmis rohevahetuseks. Ja ka selleks, et abivalmis naaber võib tema taimi kasta. Ja ise kasta. Kui aga peenar jääb hooletusse, võib juhtuda, et naaber võtab peenra üle. Kogukonnaaias on soovitav kohal käia vähemalt korra nädalas. Muidugi on olemas aktiiv, kes veedab aias oma suve. Tavaliselt te tutvute nendega üsna kiiresti ja nende teadmisi võib usaldada – nad tõesti teavad, kus miskit toimub. Tavaliselt on nad vanemaealised ja naissoost. Nende teadmisi võib usaldada.

Mõned aiad on suuremad, teised väiksemad. Vanemad kogukonnad on juba rohkem välja kujunenud ja seal ei pea kohe kevadel tegelema millegi ehitamisega. Alati on kogukonnaaedadesse oodatud inimesed, kes on nõus midagi ehitama või tegema füüsilist tööd. See on koht, kus saad oma oskusi lihvida, omandada midagi uut või taasavastada esivanemate tarkusi.

Ära karda, kogukonnaaiandus ei ole tervisele kahjulik ja ei põhjusta pikaajalisi vaevusi.  Sinu võiduks on endakasvatatud taimed, mõõdukas füüsiline koormus, paranenud vaimne tervis ja suurem usk endasse, sest sa saad kätte teadmise, et oskad endale vajaduse korral toitu kasvatada.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta