Iga kolmas eestlane ei usu kliimakriisi olemasolu, samal ajal kui uuringud näitavad (Hickman jt, 2021), et just noored tunnevad kliimaärevust kõige tugevamalt. Seni pole Eestis olnud eestikeelseid ja ühtseid tööriistu, mis aitaksid neid muresid mõista ja nendega toime tulla. Nüüd on see muutunud - Erasmus+ Calm-EY projekti raames valmisid esimesed kliimaärevust käsitlevad materjalid nii noortele kui ka noortega töötavatele spetsialistidele.

“Projekt sai alguse praktilisest vajadusest. Kuigi kliimamuutusi nähti võimaliku tulevikuprobleemina juba rohkem kui sajand tagasi ja poliitilised kõnelused nende mõju leevendamiseks on kestnud üle 30 aasta, on kliimamuutuste mõju enamiku inimeste jaoks eriti ilmseks saanud just viimase kümne aasta jooksul,” selgitab tausta kliimaärevuse teemade koolitaja ja Calm-Ey projekti juht Karola Holtsmeister.

Ta lisab, et teadlikkus on kasvanud, samas  on ühiskondlik suhtumine ükskõike ja sildistav. Selline keskkond võib kliimamurelikkuse viia vaimse tervise probleemideni - eriti nooremate inimeste seas, kes on nii teaduse kui ka sotsiaalmeediaga kõige rohkem kursis. Kliimamure on seega üha kasvav probleem, millest ei räägi mitte ainult vaimse tervise spetsialistid, vaid mis võib jutuks tulla ka koolis, kohvikus, bussis, seltskonna üritusel või tänaval.

Eestlased on Põhja- ja Baltimaade suurimad kliimaskeptikud. Põhjused varieeruvad piirkonna kliimatundlikkusest, sotsiaal-majanduslikest oludest kuni keskkonnahoiakute ja arvamusliidrite seisukohtadeni (Plüschke-Altof jt 2020).

“See et kriisi ei tunnistata, ei tähenda, et seda olemas pole. Ka Eestis on muutused juba käega katsutavad - tormid on tugevamad, talved pehmemad ja suved üleujutuste-põuasegused. Mida varem me seda endale tunnistame, seda rohkem on meil võimalusi hoida oma igapäevaelu turvalisust, tervist ja tulevasi põlvkondi,” selgitab Holtsmeister.

Siin tulebki mängu kliimaärevus. See on emotsionaalne reaktsioon, mida inimesed tunnevad seoses kliimamuutuste, ühiskondlike olude keskkonna halvenemisega. See võib avalduda mure, ärevuse, leina, kurbuse, abituse või muu tundena.

“Oluline on mõista, et kliimaärevus ei ole midagi ebanormaalset, vaid loomulik reaktsioon ümberringi toimuvale. Kui suudame seda tunnet näha mitte halva, vaid kasuliku signaalina, siis on võimalik muuta mure jõuks,” lisab Holtsmeister.

Et kliimaärevusega kaasnevaid tundeid mõista ja nendega paremini toime tulla, valmis Erasmus+ Calm-EY projekti raames esimene eestikeelne kliimaärevust käsitlevate materjalide kogumik. Materjalid loodi koostöös noorte, õpetajate ja Peaasi.ee vaimse tervise ekspertidega ning on mõeldud nii eneseabiks, haridusasutustele kui ka professionaalseks nõustamistööks. Holtsmeister toonitab, et oma tundmistele nime andmine on väga oluline:

“Kui me ei oska emotsioonidele nime anda, siis ei oska me oma tunnete ja mõtetega ka õigesti toime tulla.” 

Valminud materjalid:

• käsiraamat Kriisi kaudu tugevaks
• kliimamure vestlusringide juhend
• koolitusprogramm Kuidas toetada kliimaärevusega noori
• eneseabi tööraamat noortele Lootusest kantud
• ärevuse leevendamise meetodid

Kõik materjalid on tasuta kättesaadavad veebis: calm-ey.eu. Lisaks on käsiraamat ja eneseabi tööraamat huvilistele tasuta saadaval ka paberkujul, mida saab soovi korral tellida.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta