Tavaliselt on veebruar aasta üks külmemaid kuid. TTÜ ehitusfüüsika professor Targo Kalamees annab mõned soovitused kodusoojuse saavutamiseks ja säilitamiseks.

Kas on mõni nipp või paar, et kiiresti, lihtsalt ja odavalt muuta praegu oma kodu soojapidavamaks?

Esimene lihtne nipp on küttesüsteemi tasakaalustamine ja küttegraafiku seadistamine. Igasugune temperatuuri liigne langetamine (15-18 kraadi) ja õhuvahetuse vähendamine toob kaasa sisekliima halvenemise, millest tuleb igati hoiduda.

Püha kolmainsust: kiiresti, odavalt ja kvaliteetselt üheaegselt saada on raske. Kui tulemust soovitakse saada kiiresti, lihtsalt ja odavalt, siis kvaliteeti sealt ei saa.

Kuna vanemate hoonete üks probleem on ehitusaegne ehituskvaliteet, siis ei tohi seda viga korrata hoone renoveerimisel. Seega, kvaliteedi tagamiseks tuleb varuda aega ja raha. Kui mõelda, mida praegu teha saab, siis esimene samm on võtta ühendust ehitusinseneridega, kes teeksid hoone ehitustehnilise ekspertiisi ja projekteerijaga, kes hakkaks koostama renoveerimisprojekti.

Praegune talv on hea aega ka energiaauditi tegemiseks. Põhjalikult koostatud energiaaudit annab ülevaate hoone energiabilansist, mis on projekteerijale oluliseks alusmaterjaliks. Seega praegu tuleb alustada hoone ehitustehnilise ekspertiisi ja energiaauditi tegemisega, mis on aluseks renoveerimise ehitusprojekti tegemiseks.

Kui palju võib kokku hoida raha/ kütet korralikult soojustades?

Tervikliku renoveerimislahendusega on võimalik kokku hoida üle poole senistest energiakulutustest.

Paar aastat tagasi tehtud arvutused näitasid, et olulise rekonstrueerimise energiatõhususe tasemest paremini renoveerimine on veel kulutõhus. Seega tasub renoveerida paremini, kui valitsuse kehtestatud miinimumnõuded. Nüüdseks on energia hind tõusnud ja lahendus on veelgi parem.

Tihti on probleem selles, et kogu hoonet ei renoveerita korraga tervikult, vaid jupikaupa ja mitte tehes kõiki vajalike töid. Siis jääb ka loodetud sääst väiksemaks.

Kui rege rautatakse suvel ning ulatuslikumad soojustustöid tehakse samuti, siis milliseid soojustustöid võiks plaanida ja ette võtta kevadel, suvel, sügisel?

Renoveerimistööd võib jagada ehitustehniliselt hoone sees ja väljas tehtavateks. Osad hoonevälised soojustamisega seotud tööd sõltuvad kliimatingimustest, seega tuleb renoveerimise ajakava planeerides vaadata, milliseid ehitustöid võib teha. Hoonesiseseid renoveerimistöid mõjutab väliskliima vähem. Samas näiteks küttesüsteemi renoveerimisega tasub oodata soojemat perioodi, et ootamatud katkestused ehitustöödes ei põhjustaks suuri probleeme hoone kasutajatele.

Renoveerimistöödega võib alustada siis, kui on olemas põhjalik ehitusprojekt tööprojekti tasemel. Ehitusluba antakse eelprojektile, aga see ei ole ehitustööde läbiviimiseks ja ka hinnapakkumiste tegemiseks piisavalt detailne ehitusprojekti staadium.

Põhjaliku ehitusprojekti tegijaks tuleb valida kvaliteetne projekteerija. Projekteerija valik vaid odavaima hinna alusel ei too kindlasti kvaliteetset lõpptulemust. Projekteerijalt säästetud euro võib hiljem tekitada mitmekordseid kulutusi.

Kuna tavaliselt ei ole korteriühistus piisava erialase pädevusega spetsialiste, on korteriühistul otstarbekas palgata ka projektijuht-järelevalve, kes konsulteerib, juhendab ja kontrollib kogu renoveerimisprotsessi.