Ka väike aatomisõda tooks planeet Maa jaoks kaasa katastroofilised tagajärjed. Vene uudisteportaal novostey.com avaldas Saksa nädalalehe Focus selleteemalise artikli. Kompuuterimitatsiooni tehnikaid kasutades uurisid USA teadlased, mis juhtub olukorras, kui omavahel peaksid aatomrelvade abil sõtta astuma India ja Pakistan. See tooks kaasa rohkem ohvreid ja keskkonnakahjusid, kui Teine maailmasõda. Uuringu tulemused avaldati väärika teadusajakirja Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS) viimases numbris.

Läbi mängiti olukord, kus mõlemad riigid kasutasid ära kogu oma sõjaotstarbelise aatompommitagavara. Indial oli kasutada 55 laengut ja Pakistanil 48. Kõik 103 laengut on umbes sama võimsusega, mis Hiroshima linnale visatud aatompomm.

Selliste pommide plahvatamine vaenlase suurimates linnades toob kaasa ülisuured tulekahjud. Tekkiv õhuvool saab olema sedavõrd tugev, et stratosfääri paisatakse 5 miljonit tonni tahma ja nõgi. Tumedad tahmaosakesed hakkavad absorbeerima soojust, tänu millele ümbritsev õhk muutub järjest soojemaks. Vabanev energia tekitab mitmeid keemilisi reaktsioone ning nende reaktsioonide tagajärjel tekib suur kogus uraanigaasi.

Aatomisõjajärgsed protsessid atmosfääris lõhuvad osoonikihti. Pärast tuumasõda jääb inimestel üle vaid vaadata, kuidas osoonikiht dramaatiliselt õheneb. Ekvaatori kohal väheneb katastroofilise sõja järgselt osooni pakus 40%. See mõjub väga halvasti inimeste tervisele ja ökosüsteemidele tervikuna.

Eelmised teadusuuringud selles vallas pole arvestanud atmosfääri osoonikihtide sedavõrd ränga lagunemise astmega. 

Kuna osoonikihi hõrenemine tooks kaasa oluliselt suurema UV-kiirguse hulga, siis suureneks nende inimeste osakaal, kes haigestuksid nahavähki või silmakae haigustesse. Häda ähvardab ka erinevaid ökosüsteeme.

Hetkel on aatompommid olemas kaheksal maailma riigil. 40 riigil on olemas vahendid pommi loomiseks. Uurimust läbi viinud teadlased rõhutavad, et liiga võimsate relvadega sõdimine võib muuta kogu planeedi elamiskõlbmatuks.