Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitas karuputke (Heracleum) võõrliikide ohjamiskava järgmiseks viieks aastaks, teatas keskkonnaministeerium. Tänavu plaanitakse välja kuulutada kaheaastane hange karuputke tõrje tegemiseks Haapsalu linnast suuremal maa-alal.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamäe sõnul algas karuputke tõrje 2005. aastal tagasihoidliku 235 hektari tõrjumisega, kuid see pindala on aasta aastalt suurenenud nii suurema tõrjevõimekuse kui ka uute avastatud kolooniate tõttu. Sel aastal väljakuulutatavas kaheaastases hankes nähakse ette karuputke tõrjumist 1473-l hektaril.

Looduskaitselisest aspektist on oluline karuputke tõrjuda kuna see võõrliik hõivab edukalt uusi alasid ning kasvab tihedate koloonianatena. Tihedas karuputke koloonias ei saa aga meie kodumaised taimed kasvada.

„Hoolimata suurtest tõrjetöödest pole karuputkest veel Eestis lahti saadud,“ ütles Linnamägi, täpsustades, et võõrliik on visa hävima, sest karuputke seemnepank mullas on suur ja säilib seal ligi seitse aastat. „Tihedas karuputke koloonias on mullas 12 000 seemet ruutmeetril. Selleks, et kolooniast lahti saada, tuleb tõrjuda 7 aasta jooksul kõik sealt tärkavad taimed, ning igaks juhuks veel järgnevatel aastatel kontrollimas käia,“ märkis Linnamägi.

Tõrjetöö peab olema väga hoolikas- keskmine taim toodab sügiseks 20 000 seemet, kuid rekordtaimed üle 100 000 seemne. Seega ka ühe taime seemnete valmimine ja varisemine koloonias on suur tagasilöök aastateks.

Karuputke on vaja tõrjuda ka sellepärast, et see kujutab ohtu inimeste tervisele. Juhul kui taime mahl on nahale sattunud, siis päikesevalguses oleva UV kiirguse toimel tekivad suured põletusvillid, mis eriti raske põletuse korral võivad uuesti tekkida samas kohas veel ka järgmisel aastal.

„Seoses sellega, et paljudel aladel on karuputke tõrje juba aastaid edukalt kulgenud ja kolooniad nõrgestatud, tahame maaomanikele toonitada, et karuputkest lahti saamine peaks olema ka nende huvi,“ ütles Linnamägi, täpsustades, et kindlasti antakse tulevikus maaomanikele ka suurem vastutus selle taimega võitlemisel.

Karuputke tõrje on üks mahukamaid looduskaitsetöid Eestis. See toimub mais-juunis üle kogu Eesti karuputkekolooniates ja eelmisel aastal toimus tõrje 1173 hektaril. Tõrjeks kulus ligikaudu 4,8 miljonit krooni, mis saadi Euroopa Regionaalarengu Fondist. 2010. aastal tõrjutud karuputke kolooniatest suurimad asusid Härjanurme külas Jõgevamaal, Sigula ja Liivi külas Harjumaal, Viiratsi ja Polli vallas Viljandimaal ning Haeska külas Saaremaal.

Nii hiid- kui ka Sosnovski karuputk on pärit Kaukaasiast. Hiid-karuputke hakati 19. sajandil  maailmas levitama dekoratiivtaimena. Eestisse jõudsid need võõrliigid 20. sajandi keskel, mil neid propageeriti kui väärtuslikke silo- ja meetaimi.