„Lõpetame ökotsiidi Euroopas“ on Euroopa kodanikualgatus, mis annab Lissaboni lepingus kehtestatud võimaluse kodanikel osaleda Euroopa Liidu poliitika kujundamises. Kuuldes ökotsiidi kriminaliseerimise algatusest tekib aga palju küsimusi. Mis on ökotsiid? Miks ja kes seda peaks kriminaliseerima? Kas see juba polegi seadusevastane?

Lühidalt öeldes on algatuse eesmärgiks koguda allkirju, et teha Euroopa Komisjonile ettepanek keelata Euroopa Liidus ökotsiid, mis on konkreetse ala ökosüsteemide ulatuslik kahjustus.

Kui saadakse kokku miljon allkirja, on Euroopa Komisjon kohustatud ettepanekut kaaluma. Praegu karistatakse keskkonnareostust põhjustavaid juriidilisi isikuid rahatrahviga, kuid algatuse idee on, et saastajale (näiteks suureettevõtte juhtidele) saab esitada kriminaalsüüdistuse, mille tagajärjeks võib olla ka vangistus. Praegu on keskkonnakahju tekitamisel võimalik trahvida vaid peale kahju tekitamist, eesmärk on aga kahju ennetada. Paraku on suurettevõtted liigagi tihti trahvidega oma kuludes juba arvestanud. Seetõttu ei too trahvimine endaga kaasa keskkonna kahjustamisest hoidumist ning looduse seisukohalt ei muutu kuigi palju. Ökotsiidi seaduseelnõu näeb aga ette, et kriminaalsüüdistuse saab esitada ka otsustele, mis ei ole veel ellu viidud, kuid millel võivad olla laastavad tagajärjed loodusele. Nõnda on ökotsiidi keelamine koos kriminaalkaristuse ohuga keskkonna kaitsmisel rahalisest karistamisest oluliselt tõhusam.

Näiteid potentsiaalsetest ökotsiididest on mitmeid. Hiljuti levis uudis Ameerika Ühendriikidest, kus ExxonMobili naftajuhtmest lekkis tuhandeid barreleid naftat ning elumajade hoovis lainetasid naftajärved. Naftajuhe oli ligi 65 aastat vana, tegu oli ilmselt amortiseerunud toruga. Tõenäoliselt oleks võinud leket ära hoida, eeldades, et ettevõte suhtub lekkekindluse kontrollimisse tõsisemalt.

Naftajuhtmed on Ühendriikides praegu oluliseks kõneaineks, kuna president Obama kaalub Kanada naftaliivadest ammutatud nafta Ameerikasse transportimiseks uue naftajuhtme Keystone XL rajamist. Ka Alberta naftaliivade projekt on ilmekas näide potentsiaalsest ökotsiidist, kuna hiiglaslik maa-ala on muudetud tööstuslikuks, nafta tootmisel kasutatakse suurtes kogustes vett ning õhku paiskub erinevaid heitgaase.

Ökotsiidi seadus võib muuta kogu projekti illegaalseks, kuna naftaliivade kaevandamisel on otsesed ja ulatuslikud negatiivsed tagajärjed. Näiteks on ühe barreli nafta ekstraheerimiseks vaja kolm barrelit vett. Tootmisel saastatud vesi suunatakse suurde hoidlasse, kust võib põhjavette sattuda nii tsüaniidi kui ammoniaaki ning seega ohustada inimelusid. Otseselt on mõjutatud ka Kanada põliselanike elu, kelle asulad paiknevad kaevanduste läheduses. Tegevuse võimalik tagajärg oleks samuti naftatorude lekkimine.

Üsna huvitav näide, mis toetab ökotsiidi kriminaliseerimise vajadust, on Arktika jää sulamisel kasvanud majanduslik huvi selle piirkonna vastu. Jää sulamise tõttu on tekkinud ligipääs sealsetele loodusvaradele, mille vastu tunnevad huvi teiste seas ka Euroopa Liidu riigid. Lisaks ennustatakse selles piirkonnas ka kalapüügi suurenemist, mis kahjustab niigi ohustatud kalavarusid. Viimaks arvatakse, et 2020. aastaks on Põhja-Jäämeri muutunud oluliseks mereteeks kaubandusliku transiidi jaoks. ÜRO Keskkonnaprogramm on öelnud, et Arktika vajab rohkem kaitset sellise surve eest. Ökotsiidi seadus võiks olla see, mis aitaks sealseid suuri kahjustusi vältida.

Ökotsiidi kriminaliseerimine mõjutaks positiivselt mitte ainult Euroopat ja eurooplasi, vaid tervet maailma, sest Euroopa ettevõtted on tootmisprotsessi erinevate etappide kaudu seotud piirkondadega mujalgi maailmas.

Euroopa Liidus registreeritud firmad on põhjustanud ulatuslikke keskkonnakahjusid just arengumaades, kus puuduvad tihti samaväärselt ranged keskkonnaregulatsioonid nagu Euroopas (või neid ei jõustata) ning kus seetõttu välditakse vastutustundetult jätkusuutlikke keskkonnajuhtimise viise. Esile võib tuua Nigeri jõe delta ala, mis on juba aastakümneid olnud hirmuäratavas ulatuses saastatud. Aastatel 1976-2001 on seal lekkinud ligi 2 miljonit barrelit naftat. Nigeri jõe delta alal tegutseb peamiselt Euroopas registreeritud ettevõte Royal Dutch Shell.

Indias, Dongria Kondhis plaanib Londonis registreeritud ettevõte Vedanta Resources kaevandada boksiiti pealmaakaevandustes. Sel tegevusel oleksid ulatuslikud tagajärjed sealsele keskkonnale ning kohalikele põliselanikele. Hävitatakse suur ala metsa ja elusloodust, millest sõltub põliselanike traditsiooniline eluviis. Ökotsiidi kriminaliseerimise korral oleks olemas seaduslik alus ELis registreeritud rahvusvaheliste suurettevõtete juhtide üle kriminaalkorras kohut mõista väljaspool ELi toimepandud ökotsiidi eest. See aitaks meil kaitsta ökosüsteeme üle kogu maailma, olgugi, et esialgu ainult ELi ettevõtete eest.

Ökotsiidi kriminaliseerimine Euroopa Liidus aitaks ideel levida mujalgi maailmas. Käimas on ka ülemaailme kampaania, mille eesmärgid on veelgi suuremad - muuta ökotsiid rahuvastaseks kuriteoks, võrdväärseks nt genotsiidi ja sõjakuritegudega (http://eradicatingecocide.com/).

Alles hiljuti lisas Rahvusvaheline Kriminaalkohus agressiooni rahvusvaheliste kuritegude hulka, seetõttu polegi nii mõeldamatu, et ulatuslike keskkonnakahjude põhjustamine, mis ohustab otseselt ka inimelusid, kuuluks tulevikus Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse.

Ole osa miljonist häälest ökotsiidi vastu, mine www.endecocide.eu ja anna oma allkiri, et lükata pall veerema!

Algatuse tegamistega saab end kursis hoida ka facebooki lehel Lõpetame ökotsiidi Euroopas.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta