Äsja avaldatud EL suplusvee aruandest jääb mulje otsekui oleks Eestis teiste liikmesriikidega võrreldes kõige enam halva veekvaliteediga supluskohti. 

Teiste riikidega võrreldes andis suurema halva veekvaliteediga supluskohtade protsendi (5,6%) meie supluskohtade üldarvu vähesus - Eesti esitas aruande jaoks andmed  54 supluskoha kohta, millest vaid kolm liigitusid halba kvaliteediklassi.  

Võrreldavates riikides  on näiteks Hollandis 715 supluskohta, Belgias 110, Iirimaal 136, Rootsis 444, Prantsusmaal 3345, Hispaanias 2178 ja Itaalias 5507 supluskohta. Halba klassi kvalifitseeriti Belgias 2, Iirimaal  7, Rootsis 16, Hollandis 35, Hispaanias 67, Prantsusmaal 105 supluskohta ja Itaalias 107.

EL aruandes liigitatakse supluskohad nõuetele vastavalt nelja veekvaliteediklassi: „väga hea”, „hea”, „piisav” ja „halb”. Lisaks on võimalus liigitada supluskoht kui „uus“, kui tegemist on uue supluskohaga, kust ei ole veel kogutud nõutud arv proove või „mittepiisava sagedusega uuritud”, kui proovivõtu sagedus jäänud lubatust hõredamaks. Kui teadaolev supluskoht on kas ajutiselt või alaliselt suletud, siis saab see klassifikatsiooni „suletud“.

Suplusvee klassid määratakse protsentiilide väärtuste põhjal. Protsentiilide väärtused arvutatakse 4 aasta andmete põhjal. Mida väiksem on analüüsitud näitajate sisalduste erinevus andmekogus, seda suurem on tõenäosus, et protsentiili väärtused vastavad  paremale kvaliteedi klassile.

54-st supluskohast, mille kohta Eesti 2014. aastal Euroopale veekvaliteedi andmed esitas, asusid  27 mere ääres ning 27 siseveekogude ääres. Neist 34 klassifitseeriti klassi „väga hea”, 10 klassi „hea”, kolm klassi „piisav”, kolm klassi „halb“, kaks klassi „uus”, üks supluskoht määratleti kui ajutiselt suletud ning ühte supluskohta ei saanud klassifitseerida, kuna ei olnud piisav arv proove. Uued supluskohad on Hiiumaal asuv Liivalauka rand ja Läänemaal asuv Roosta rand, ehitustööde tõttu on alates 2013. a juulist ajutiselt suletud Narvas asuv Joaoru rand.

„Halba” klassi liigitusid Pärnumaal asuv Vana-Pärnu rand, Lääne-Virumaal asuv Kunda rand ning Anne kanal Tartus. Anne kanali ja Vana-Pärnu ranna puhul ületasid E.coli ja Kunda ranna puhul soole enterokokkide 90-protsentiili väärtused „piisava” klassi piirnormi. 

2012. aastal ei olnud Eestis ühtegi halba klassi klassifitseeritud supluskohta, 2013. aastal oli samuti 3 (Karepa, Vana-Pärnu ja Anne kanal).

Kui supluskoht on klassifitseeritud „halvaks”, peab supluskoha omanik või valdaja rakendama piisavaid kvaliteedijuhtimise meetmeid: nt teavitama suplejaid,  tegema kindlaks „piisava” kvaliteedi mittesaavutamise põhjused, rakendama vastavaid meetmeid veekvaliteedi parandamiseks.

Iga aasta lõpus esitavad kõik EL liikmesriigid oma suplusvee andmed EL suplusvee aastaaruande jaoks. Komisjon avaldab aruande kord aastas mai lõpus või juuni alguses. Aruande eesmärgiks ei ole pakkuda reaalajas suplusveekvaliteedi andmeid, vaid võrdlust eelmiste aastatega, mille põhjal on võimalik hinnata oodatavat suplusvee kvaliteeti ka algaval suplushooajal.

Sellel suplushooajal avatakse  rannamõnude nautijatele üle Eesti 54 avalikku supluskohta, mis on ühe võrra enam kui möödunud suplushooajal. Uue supluskohana avatakse Harjumaal asuv Vääna-Jõesuu rand, mis aitab Harjumaa lõpuks välja ühegi avalikku supluskohata maakonna staatusest.

Väikese hilinemisega, 19. juunil avatakse külastajatele taas ka Narva Joaoru rand, mis paaril viimasel aastal oli ehitustööde tõttu suletud.

Avalike supluskohtade nimekirjast ei leia enam Järvamaal asunud Karinu järvistu supluskohta, kuid sellele vaatamata püsib Järvamaa ikkagi esirinnas oma supluskohtade rohkuse poolest. Avalike supluskohtade arv Järvamaal on 7, Hiiumaal on kokku 6 avalikku supluskohta, Tallinnas, Pärnu- ja Tartumaal 5, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Läänemaal ja Valgamaal neli, Põlva-, Saare-, Viljandi- ja Võrumaal kaks ning Jõgevamaal ja Harjumaal üks avalik supluskoht. Ühtegi avalikku supluskohta ei leia eest Raplamaalt.

Avalik supluskoht peab enne suplushooaja avamist olema hooldatud ja korrastatud, varustatud piisaval hulgal riietuskabiinide, tualettruumide või kuivkäimlate ja prügiurnidega. Samuti tuleb õigeaegselt alustada nõuetekohast suplusvee seiret. Suplejatele nähtavas kohas peab olema info suplusvee kvaliteedi ja supluskoha valdaja kohta.

Peaaegu kõigist avalikest supluskohtadest on esimesed veeproovid juba võetud ning nende tulemused näitavad, et veekvaliteet on kõikjal väga hea.

Sarnased artiklid