Eelmisel nädalal ilmus kõrge riigiametniku sulest artikkel, kus sisuliselt väljendatakse toetust GMO levikule Eestis ja Euroopas. Artikli autor Toomas Kevvai on juhtumisi ka mahepõllumajanduse valdkonna juht ministeeriumis.

Artiklis on nimetatud, et aprilli alguses jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis annab liikmesriikidele õiguse ise otsustada, kas lubada Euroopa Liidus turule lubatud GM kultuure kasvatada oma riigi territooriumil või mitte. Euroopas on kaalumisel sarnase õiguse andmine liikmesriikidele ka GM sööda ja toidu kasutamise osas.

Artiklist nähtub autori seisukoht, et kuigi GM toitu kasutatakse veel vähe, siis selle põhjuseks on tarbijate vastumeelsus, mis pole aga teaduslikult põhjendatud. GM loomasööda turg on väga suur ka Eestis ja seetõttu näeb autor just majanduslikke ohte, kui teised riigid hakkaksid piirama GM sööda kasutamist. Artiklist ei nähtu, milline võiks olla Eesti tarbija huvi ning eeldatakse, et GMO kui teadus-tehniline saavutus võiks olla meie kõigi sooviks ja Eestile igati kasulik.

Jääb arusaamatuks, kuidas mõne aasta taguse idee juurest tunnistada Eesti osad piirkonnad mahepiirkondadeks, on jõutud võimaliku soovini Eesti GMO piirkonnaks kuulutada. Ja seda ajal, kui mujal maailmas toimuvad protestid GM kultuuride pioneeri Monsanto vastu (osales 428 linna, 38st riigist). Meie ajakirjandus neid proteste ei kajastanud. 

Selle nädala teisipäeval, 9. juunil Riigikogu Maaelukomisjonis ja reedel, 12. juunil EL asjade komisjonis on arutlusel Eesti seisukohad GMO-de täiendavate piirangute võimaldamise kohta ELis (eelnõu COM 2015 /177). Nimetatud eelnõu kohaselt antakse liikmesriikidele võimalus võtta täiendavaid meetmeid või keelata EL-is loa saanud GMO levikut oma riigi territooriumil.

Kavandatav seisukoht on, et Eesti ei toeta piiranguid GMO levikule.

Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel tuleb väljendada järgmisi seisukohti:

1. Eesti on seisukohal, et otsused toiduohutuse küsimustes peavad põhinema teaduslikel andmetel, ega saa nõustuda eelnõus toodud lahendusega, mis võimaldab liikmesriikidel kehtestada lisapiiranguid;

2. Eesti leiab, et mitteteaduslikel alustel piiramise või keelamise lubamisel takistavad liikmesriigid kaupade vaba liikumist ning loovad pretsedendi, mis võib hakata mõjutama ka teisi Euroopa Liidu tasandil ühtlustatud valdkondi.

Kas selline seisukoht ka Riigikogus kinnitatakse, selgub juba lähipäevil.