Metsloomadel on kõige parem olla oma loomulikus keskkonnas ja ilma olulise põhjuseta ei tohi nende ellu sekkuda.

ENNE KUI TEGUTSED, MÕTLE JÄRELE JA KÜSI NÕU!

Esmapilgul abituna tunduv metsloom ei pruugi abi vajada, sest terve metsloom või üksik loomapoeg ei vaja sinu abi ja tuleb võimalikult ruttu rahule jätta.

Paljud loomad pole seltsilise eluviisiga ja enamasti on loomapojad vanemate hoole all ka näiliselt üksi olles. Teda ei tohi puutuda ega muidu häirida (vahtida, silitada, sülle võtta).

Mõne metsloomaliigi vanemad võivad inimest poegade kaitseks ka ootamatult rünnata.

Paljud linnupojad (näiteks rästad, kuldnokad, kakud) satuvad inimeste teele just siis, kui on pesast lahkumise aeg ning nad ei suuda veel lennata ja varjuvad rohu sisse või põõsastikku. Sellised erksa väljanägemisega linnupojad tulevad endaga ise toime.

Kõikide loomade ja lindudega käitumisel tuleb arvestada järgmisi põhireegleid:

● Metsloomaga, ka pojaga, tuleb käituda väga ettevaatlikult ning vältida vajaduseta ta puutumist ja häirimist.

● Metsloomadel, sealhulgas lindudel, võib sageli olla parasiite (kirbud, puugid) või nakkushaigusi (kärntõbi vms).

● Ära lähene metsloomale, kui oled ise vigastatud või haige.

● Haavatud või haige loom on alati ohtlikum kui terve.

KUIDAS IGAÜKS ISE AIDATA SAAB?

Metsloomade ellu sekkumine peab igal juhul olema hästi läbimõeldud. Nii et enne kui looma abistama asud, mõtle, ega sekkumine talle kahju tee.

Kui metsloom on nähtavalt ohtlikus kohas, leia võimalus ta lähimasse ohutusse paika viia.


Veelinnud on rändlinnud, keda sunnib lõuna poole liikuma ilmade jahenemisest tingitud toidubaasi vähenemine. Kui inimene, peaasjalikult asulais, sügisrände ajal veelinde toidab, siis on näiline toiduküllus tagatud ja linnud ei asu rändele. Kui siis pakaste tulekul veekogud jäätuvad, satuvad linnud täbarasse olukorda. Samal ajal algab ka mere külmumine, mis viib vabavee piiri rannast niivõrd kaugele, et sukelduda mitteoskavad taimtoidulised pardid ja luiged ei ulatu enam veekogu põhjast endale toitu kätte saama.

Rändeperioodil põldudele puhkama ja toituma tulnud haned, luiged, lagled võivad olla ühes kohas nädalaid ja seda ka üksikuna. Üksik lind põllul ei vaja inimese sekkumist. Ära hakka neid toitma - nad puhkavad ja lähevad oma teed. Liigse hoolitsuse tõttu (toitmine) jäävadki nad paigale ja ei lenda edasi.

Tavaliselt on inimeste pakutud toit (sai, küpsised) liiga kuiv ja neile harjumatu ning põhjustab haigusi.


Nähes liikumatut metslooma, vaata, kas tema liikumist ei takista mõni ese (nt heinapallinöör, plastpudel, kilekott vms). Kui loom on kinni jäänud, aita tal vabaneda. Et metsloom kardab, hakkab ta abistamise peale rabelema ja üritab rünnata.

Vältimaks enda ja looma vigastusi ning loomale ebavajalikku stressi, kata loom mõne riideesemega nii, et ta sind ei näe. Võimalusel kutsu keegi endale appi, et üks saaks looma hoida liikumatuna ja teine eemaldada eseme, kuhu loom on takerdunud.


Reeglina tunneb loom end looduses kõige paremini. Juhul, kui tegu on ilmselgelt vigastatud linnu või metsloomaga, tuleks helistada Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Valveoperaator edastab teate Keskkonnaametile ja Päästeametile, kes hindavad olukorda ja otsustavad edasise tegevuse.

Väljaspool asulaid leitud metslooma korjusest tuleks samuti teavitada telefonil 1313. Sealt suunatakse teade vastutusala järgi edasi. Kaitsealuse liigi korral tegeleb sellega keskkonnaamet, jahiuluki korral jahipiirkonna kasutaja, tee peal hukkunud väikelooma või linnu korral aga tee omanik, enamasti siis maanteeamet või kohalik omavalitsus.

Samas, kui leiu puhul ei ole tegemist kaitsealuse liigi või suurulukiga ning ta ei häiri ega ohusta otseselt inimtegevust, võiks hukkunud looma rahulikult oma asukohta jätta. Seal valmistab ta heameelt paljudele raipesööjatele.

Tiheasustusalal leitud metsloomakorjusest tuleks teavitada kohalikku omavalitsust. Ent kui surnuna leitakse haruldase, I või II kaitsekategooria loomaliigi isend, meil sagedamini näiteks hülged, kotkad, kakud, tuleb sellest kohe teatada telefonil 1313. 


Pesitsusperioodil leitud linnupoegadega käitumisest loe lisa Keskkonnaameti infotrükisest "Hättasattunud loom", mille koostasid Kärt Jaarma ja Teet Koitjärv. Infotrükise materjalide kasutamiseks on Bioneeril Keskkonnaameti luba.