Kas on linnukesel muret,
kust ta saab, mis ta sööb?
Kas ta nälga sureb?
Tema loodab Looja pääle,
hüppab sääl oksa pääl,
rõõmsalt tõstab hääle.

Nii lauldakse kirikulaulus „Miks kui pagan, inimene“. Linnuke istub oksal ja rõõmustab inimesi oma kauni lauluga. Küll kõige muu eest hoolitseb loodus /Looja. Milline on aga tegelikult linnu elu?

Umbes 90% Eesti lindudest on rändlinnud, kes veedavad meil ainult teatud osa aastast. Talvel tullakse Eestisse talvituma põhja ja ida poolt, kus on veelgi külmem. Kevadel lendavad linnud siia pesitsema ja poegi kasvatama soojadest maadest ning külmade tulekul lahkutakse tagasi lõuna poole. Mitte külma ilma pärast, vaid seetõttu, et lindude toidulaud (putukad, konnad, taimed) hakkab sügisel kaduma. Mõni linnupaar jõuab suvega suureks kasvatada mitu pesakonda poegi, ellu jäävad neist aga vähesed. Rändamine on riskantne ja vaevaline, kuid erinevad ohud varitsevad linde ka siinsamas Eestis.

Liiklusõnnetuste ohvrid

Eesti Ornitoloogiaühing kogus andmeid 2019. aastal Eesti teedel hukkunud lindude kohta. Siis registreeriti 770 linnu surm, tegelikult sai otsa muidugi kordades rohkem tiivulisi. Ornitoloogiaühingu ülevaatest saame teada, et kõige rohkem linde hukkub Eesti teedel juunis ja juulis. Umbes pooled on noorlinnud, kes ei tunne veel hästi ohte ning ei oska autode eest kõrvale hoida. Asfalt tõmbab ka ligi putukaid, mida linnud sinna sööma tulevad. Eestis on uuritud lindude hukkumist teedel alates 1990. aastate algusest, kuid viimasel ajal on liiklus palju tihedamaks läinud ning selle negatiivne mõju loodusele järjest kasvab.

Autode sõidavad üha kiiremini. Kas üldse märkamegi pisikesi pardipoegi tee servas? Kas pöörame tähelepanu sellele, mis toimub meie autost väljaspool? Ornitoloogiaühingu veebilehel on kirjas ka see, mida teha, et vältida lindude hukkumist. Ärgem ületagem kiirust ja kui vaja, peatugem, et linde üle tee lasta. Pimedal ajal vahetagem linde silmates kaugtuled lähitulede vastu, et neid mitte pimestada. Ärgem visakem aknast välja prügi ega toidujäätmeid, mis linde ja loomi teele meelitavad.

Nähtamatu klaas

Selleks, et linnud meie süül hukkuksid, ei pea sugugi autoga sõitma. Piisab ka sellest, kui teile meeldib valgusküllane arhitektuur ning teil on juhtumisi avarate akende ja suurte klaaspindadega elamu. Klaasilt peegelduvad tagasi taevas ja puud. Akna läheduses on sageli rohelised potitaimed, mis lindudele kutsuvalt mõjuvad. Rände ajal võib niimoodi surma saada sadu linde. Mida selle vastu teha annab?

Eesti Ornitoloogiaühing soovitab suuri aknaid lindudele ohutuks muuta kardinate ja ruloode ettetõmbamisega. Klaasile saab ka midagi kleepida. Kõige levinumad on röövlinnu silueti kujutisega kleepsud, kuid kõlbavad ka muud kaunistused või tavaline aknateip. Kui kardate, et selline kaunistus rikub teie aknast avaneva vaate, siis on ka selliseid kleepse, mis on inimsilmale nähtamatud – linnud näevad neilt tagasipeegelduvat ultraviolettvalgust. On olemas ka spetsiaalseid lindudele nähtavaid klaasitüüpe, näiteks Ornilux.

Ohtlik metsaraie

Juba ammustest aegadest on olnud tavaks lõpetada raietööd hiljemalt aprilli alguseks, sest siis algab lindudel pesitsusperiood ja neid ei tohi segada. Rahaahned metsaomanikud seda vana tava kahjuks ei järgi ning hoogne metsaraie käib paljudes kohtades Eestis ka lindude pesitsusajal. Vastavat seadust ei ole ning moraalinormid ärimehi ei pidurda. Sel kevadel toimus Facebookis kampaania „Nõuan pesitsusrahu“, Extinction Rebellion korraldas Eesti linnades protestimeeleavaldusi. Kui palju need kampaaniad metsaraiet tegelikult mõjutasid, pole kahjuks teada.

Elu ilma lindudeta

Mis saaks, kui meil linde enam poleks? Mäletate, mis juhtus kunagi Hiinas varblastega? 1958. aastal algatas Mao Zedong sõja varblaste kui teravilja hävitajate vastu. Tapeti miljardeid linde. Järgmistel aastatel pistsid Hiina teraviljasaagi nahka putukad, sest nende bioloogilist vaenlast – varblasi – enam polnud. Tänapäeval aga jäävad linnud nii mõneski majapidamises nälga – nende toidu (putukad, ämblikud, ussid) on nii aias kul põllul juba hävitanud mürgised taimekaitsevahendid. Sellest hoolimata tahame, et linnud meile kenasti laulaksid.

Kommenteerib ornitoloog

Palusin eelolevale jutule kommentaari Eesti ornitoloogiaühingu liikmelt, ornitoloog Tarvo Valkerilt. Tema sõnul on suurimad linde ohustavad tegurid järgmised: miljoneid linde hukkub maailmas kasside tõttu, väga ohtlikud on klaaspinnad ja tehnorajatised – tuulepargid, elektriliinid ning tänapäeva tihe liiklus. Väga sage on lindude elupaikade kadumine inimtegevuse tõttu – siia kuuluvad metsaraied, muutused põllumajanduses – hekkide kadumine põldude vahel, taimekaitsevahendite ülekasutus ja liigirikaste kultuurrohumaade kadumine. Põllulinnud on kõige kiiremalt kaduvad linnud Euroopas.

Jahipidamise seisukohast pole Tarvo Valkeri sõnul küsimus niiivõrd lastud lindude hulgas. Ka kõige verejanulisemad Itaalia jahimehed suudavad maha lasta vaid väikse osa populatsioonist. Probleemi põhjustavad keelatud võtted jahinduses. Linde, ka kaitsealuseid liike häirib püssipauk, mis nad lendu ajab ja kehvematele toitumisaladele peletab. See suurendab lindude looduslikku suremist. Kuigi mürgised pliihaavlid on Eestis keelustatud, kasutatakse neid siiski seadusevastaselt edasi, sest kontroll on vähene. Eriti sageli rikkuvat jahituristid reegleid Eesti väikesaartel.

Kui palju on vähe

Selle artikli kirjutamise ajendiks oli Eesti linnusõpru vapustanud Facebooki postitus Pühajärve Spast augusti alguses. Selles mainiti vastu klaasi lennates surma saanud väikelinde. Spa juhtkond eitas (nii augusti keskpaigas saadetud e-mailis kui avalikus vastuses) oma hoolimatust ning väitis, et probleem pole olnud siiani selliste mõõtmetega, et kleebiseid vajalikuks pidada. Surnud linde olevat siiani olnud vähe. Kui probleem süveneb, siis lubas juhtkond kindlasti midagi ette võtta.

Kui palju maksab ühe linnu elu?

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta