Eesti Erametsaliit annab teada, et keskkonnaministrile tehtud ettepanek keelata lindude pesitsusajaks raietööd metsades on järjekordne näide sellest, kuidas linnainimesed piiravad tagajärgede eest vastutust võtmata maainimesi. Metsasektoris töötab üle 30000 inimese, enamus neist maapiirkondades. Suurele hulgale neist tähendaks raiete keelamine kuudeks sissetulekuta jäämist. Hea lugeja, mida Sina arvad, kas raierahu on vajalik? Lisasime artikli lõppu ka metsakaitsjate seisukoha. 

Metsamees Karl Lister on sügavalt nördinud välja pakutud uue piirangu üle. “Nende piirangute taga on inimesed, kes töötavad linna kontorites. Metsas käivad nad vahel matkamas või marju korjamas. Minu ja paljude teiste maainimeste jaoks on mets aga igapäevane elukeskkond ja elatusallikas. Selline piirangu ettepanek on minu meelest järjekordne näide sellest, kuidas asjatundmatud ja elu- ja metsavõõrad linnainimesed üritavad maainimeste elu piirata ja kontrollida,” sõnas Lister. “Igasugune jutt regionaalpoliitikast on väga õõnes selliste ettepanekute valguses, mis jätaks tuhanded inimesed maapiirkondades mitmeks kuuks töötuks,” lisas Lister.

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Mikk Link leiab, et otsuseid raiete pesitsusajaks piiramise kohta ei saa kindlasti emotsioonipõhiselt teha. “Oleme sama meelt nendega, kes leiavad, et linde tuleb hoida ja neid pesitsuse ajal võimalikult vähe segada. Samal ajal tuleb arvestada sellega, et sellistel piirangutel on väga tugev mõju tuhandetele perekondadele üle Eesti,” juhib Link tähelepanu raiete keelamisega kaasnevatele mõjudele. “Metsasektor on maapiirkondades üks väga olulisi tööandjaid. Võrumaal on iga viies tööl käiv inimene hõivatud just metsasektoris. Need on inimesed, kes peaksid selliste piirangute tõttu jääma mitmeks kuuks töötuks. Teades statistikat selle kohta, kui vähe on eestlastel keskmiselt sääste ja võimekust oma pere üle palgapäeva toita, ei taha ma ette kujutada ka, mida need inimesed täna tunnevad,” sõnas Link.

Metsaomaniku Taavi Ehrpaisi sõnul teeb väga suur osa metsaomanikest kevadisel ajal raietöid vastutustundlikult. Tihti on just mai või juunikuu aasta kõige kuivem aeg, kus pinnasekahjustused on kõige väiksemad. “Metsas töötavad inimesed teavad, et metsatöid saab ka kevadisel ajal teostada nii, et nende mõju lindudele ja loomadele on võimalikult väike. Näiteks tuleb valida puistud, mida linnud pesitsuspaikadena ei eelista,“ näitlikustas Ehrpais.

Mikk Link lisab, et enne totaalse piirangu kehtestamist kõigepealt hinnata, kas piirangud üldse lahendaks probleemi. “Puudub igasugune uurimus, mis tõestaks, et just metsatööde piiramine oleks parim ja peamine meede lindude arvukuse suurendamiseks. Ornitoloogide uuringud viitavad, et tänase rändlindude arvukuse vähenemise taga on suuresti globaalsed kliimamuutused, aga ka näiteks rändlindude aktiivne küttimine lõunapoolsetes riikides. Mõtteviis, et kõigepealt piirame ja pärast uurime on äärmiselt lühinägelik,” lisas Link.

Eesti Erametsaliit teeb täna omapoolse pöördumise keskkonnaministrile. Pöördumisega ühinevad ka Eesti Metsatöötajate Ametiühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Talupidajate Keskliit. Täna kehtib raierahu riigimetsades 15. aprillist 15. juunini. Eesti oleks ainus riik siin regioonis, kus taoline totaalne, ka erametsades rakendatav piirang kehtiks. Lisaks on Eesti Euroopas esirinnas piirangutega metsa osakaalu poolest, kus raietööde teostamine on kas täiesti keelatud või rangete piirangutega, kirjutab Erametsaliit.


Miks looduskaitsjad raierahu pooldavad?  

Linnustik ja loomastik on meie ökosüsteemi oluline osa ja seda pidevalt kahjustades ning hävitades tekitame pikemas perspektiivis oma elukeskkonnas suuri muutusi ja tasakaalutust. Seepärast peaks iga südametunnistusega ja meie loodusest ning liigirikkusest hooliv inimene peatama kevadsuviseks ajaks enamike metsatöödest, samuti ka suuremad hooldus- ja niitmistööd, et vältida lindude ja väikeloomade häirimist või nende poegade hukkumist. 

Eestis pesitseb 229 linnuliiki, kellest üle saja on metsalinnud. Ühel hektaril metsasel alal pesitseb keskmiselt 3-4 paari linde. Loodus- ja põlismetsades aga on pesitsejaid keskmiselt 11 paari hektari kohta. Lindude häirimine ja nende pesakondade hävitamine pesitsusperioodil kiirendab juba ohtu sattunud liikide täielikku väljasuremist ning halvendab ka teiste liikide elujõulisust.

Linnustiku kaitse ei ole ainult kohaliku tähtsusega teema, vaid globaalne, kuna suur osa pesitsevatest ja raierahu puudumise all kannatavatest lindudest on rändlinnud ning nende halb käekäik pesitsemise ajal mõjutab kogu maailma liigirikkust. Suurimad metsalinnustiku ohustajad on kliimamuutused, vanade metsade kadu, kaitse puudumine erametsades ja kevadsuvised raied.

Kevadsuvised raied ja muud hooldustööd mõjutavad ka suurt hulka teisi metsaloomi ja -liike, kelle poegade kasvatamine häirimise tõttu nurjub või kelle pojad hukkuvad metsatööde käigus. Kevadsuvistest raietest loobumine aitab tõkestada ka juurepessi levikut kuusikutes ja männikutes, samuti on talveperioodil varutud puidu kvaliteet parem ning talvine raie kahjustab vähem pinnast. 

Allikas: Eesti Metsa Abiks