15.-16. aprillini Tartus toimuval konverentsil Agroforum Mare Balticum arutatakse toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkuse kõrval ka kaasaegse toidu mõju tervisele. Uurisime konverentsil esinevalt Saksamaa Riskihindamise Instituudi (BfR) riskikommunikatsiooni osakonna juhatajalt Dr Gaby-Fleur Böl’ilt, kas tarbija võib toitu tarbides ennast kindlalt tunda.

Melamiin piimapulbris ja metanool alkoholina – tarbijate tervisele võib teatud tingimustel olla suur risk toidu võltsimine. Kasvav globaliseerumine toidu ja söödaga kauplemisel vajab usaldusväärseid strateegiaid, mis lubaksid toidu omadusi kontrollida. Kas Euroopa Liit on selleks valmis?

Toidu võltsimine võib olla terviserisk. Toidu jälgitavus kõigis tarneahela osades on seega tarbijate tervise kaitsmiseks väga oluline. Toidu koostise testimine ja jälgitavuse tagamine on toiduohutuse tagamisel fundamentaalse tähtsusega ja neid võimalusi peab pidevalt täiustama. Euroopa erinevate asutuste eksperdid töötavad igapäevaselt, et tagada usaldusväärne toidu riskide kontrollisüsteem. Ka BfR arendab, valideerib ja hindab pidevalt uusi protseduure toidu koostise ja päritolu kindlakstegemiseks.

Kuidas mõjutavad toiduga seotud riske üha suurenevad  tootmismahud? (Nt 2011. aastal Egiptuses toodetud lambaläätsede seemnetest alanud E. coli puhang 2011. aastal)

Võib öelda, et toiduohutus on suure hulga kogu toidutarneahelat – tootjast kuni tarbija lauale jõudva toiduni – käsitlevate analüüside ja uuringute tulemus. Kõrgete toiduohutuse standardite kõrval, mida ettevõtted ise peavad täitma, on võtmetähtsusega teaduslik riskide hindamine ja tulemustest teavitamine. See võimaldab tagada meie toidu ohutuse. Kõige tõsisemaid ja sageli alahinnatud riske kujutavad endast mikroorganismid.

Toidu transportimine üle terve maailma tähendab, et toit ei tule sageli enam meie oma piirkonnast, naaberriikidest ega ka konkreetsetelt rahvusvahelistelt kaubanduspartneritelt.  Selle asemel on tohutud ülemaailmsed inimtoidu ja loomasööda tootmise ning kaubanduse võrgustikud. Põhivastutus toiduohutuse tagamisel on toidu ja söödaga tegelevatel äriettevõtetel. Paraku on tootjat selles tohutus kaubandussuhete võrgustikus üha raskem üles leida. Sellega hakkama saamine on suur väljakutse toidu jälgitavuse, ohutuse, kvaliteedi ja riskikommunikatsiooni seisukohast.

Kas toiduohutus on midagi sellist, mille pärast tarbija peaks igapäevaselt muretsema? Või saame vähemalt Euroopa Liidu öelda, et toiduga seotud riskid on piisavalt maandatud?

Toit on Euroopa Liidus praegu ohutum kui kunagi varem. Samas peame alati olema valmis teistsugusteks juhtumiteks, kuigi eesmärk on toiduga seotud kriise ennetada veel enne, kui need tekkima jõuavad hakata.

Euroopa Liidu liikmesriikide asutustel nagu BfR, mis tegelevad riskihindamisega teaduslikel alustel, on väga suur roll tarbijate tervise kaitsmisel. Seda nii oma riikides, Euroopa Liidus kui ka piirkonnas laiemalt.  Sõltumatu riskihindamine ja –kommunikatsioon on Euroopa Liidu toiduohutuse standardite alustala. Rahvusvahelises tegevuses on selle valdkonna esmatähtis põhimõte, et toit oleks kõigile inimestele ohutu.

Küsitles: Karin Volmer, Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik

14.-16. aprillil toimub Tartus, Eesti Maaülikoolis konverents Agroforum Mare Balticum, mis toimub tänavu juba kolmandat korda. Sel aastal on fookuses toidu- ja energiatootmise jätkusuutlikkus ning kaasaegse toidu mõju tervisele.

Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool, Põllumajandusministeerium, Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda, Läänemeremaade nõukogu ja Maaelu Edendamise SA koostöös Peterburi Agraarülikooliga.

Rohkem Infot siit.