Euroopa Liidu liikmesriikide saadikud kiitsid täna heaks kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi reformi, mis peab kasvuhoonegaaside heidet tööstus- ja energeetikasektoris kiiremini vähendama.

  • Kliima
  • 23. november 2017
  • Foto: Korsten Pärnus. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

„Kauplemissüsteemi reformis kokku leppimine on Eesti jaoks suur töövõit. Uuenduskuuri läbinud kauplemissüsteem peab aitama kasvuhoonegaaside heidet tempokamalt vähendada, mis samas on kasulik ka kauplemisest tulu saavatele riikidele, seal hulgas muidugi ka Eestile,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. Läbirääkimised tehniliselt ülikeerulise süsteemi reformimiseks kestsid üle kahe aasta.  

Selleks, et kauplemissüsteem täidaks oma eesmärki, peab CO2 ühiku hind tõusma tasemele, mis kannustaks ettevõtteid investeerima tootmise tõhustamisse ja kasvuhoonegaaside heite vähendamisse, kuid juba mõnda aega on CO2 ühikute hind olnud suhteliselt madal. Alates 2021. aastast hakatakse kasvuhoonegaaside ühikute üldkogust vähendama 2,2% aastas senise 1,74% asemel. Suurenev nõudlus ühikute järele peaks kaasa tooma ka hinnatõusu.

„Kõrgema hinnaga kauplemisest saavad otsest kasu ka kauplemissüsteemis osalevad riigid, kellele laekub kauplemise tulu. Eestis on ühikute müügist saadud rahaga toetatud korterelamute energiasäästlikumaks muutmist, väikeelamute taastuvenergia kasutuselevõttu ja küttesüsteemide uuendamist ning panustatud ka rahvusvahelisse kliimakoostöösse,“ ütles Kiisler.

Selleks, et vältida tööstuse Euroopa Liidust välja kolimist ning tagada ettevõtete võime ELi väliste konkurentidega võistelda, saavad kauplemissüsteemis osalevad tööstusettevõtted osa ühikuid tasuta. Ka Eesti tööstussektori ettevõtted (näiteks põlevkiviõli, tsemendi- ja paberitootmine) saavad edaspidi osa heitkoguse ühikuid tasuta. Erandina jätkub väiksemas mahus tasuta ühikute eraldamine ka kaugküttele.

„Elektritootmise eest ei jagata tasuta ühikuid juba 2013. aastast ning see tähendab, et põlevkivist toodetud elekter muutub seoses CO2 ühikute hinna tõusuga tulevikus kallimaks. Eesti inimesed ja ettevõtted saavad aga jätkuvalt oma elektrimüüja valida avatud elektriturult ning elektri hind kujuneb turul konkurentsis sarnaselt teistele kaupadele ja teenustele,“ selgitas Kiisler.

Tööstus- ja energeetikasektori abistamiseks vähese süsinikuheitega majandusele üleminekul luuakse mitmeid fonde, millest on ka Eestil võimalik osa saada ja muuta tööstusi kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks.

Kauplemissüsteemis osaleb ligikaudu 11 000 Euroopa Liidu tööstusettevõtet ja energiatootjat, sealhulgas Eestist 2017. aasta seisuga 46 elektri- ja soojatootjat, põlevkiviõli-, tsemendi-, paberi- ja pabermassitootjat, telliste-, lubja- ja klaasitootjat.

Kauplemissüsteemi reform aitab Euroopa Liidul saavutada Pariisi kliimaleppega võetud eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 40% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. Tööstus- ja energeetikasektorist pärineb veidi alla poole Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitest.

Nüüd kui liikmesriigid on eelnõule oma heakskiidu andnud, tuleb selle üle Euroopa Parlamendis hääletus. Lõplikult võetakse eelnõu vastu nõukogu kohtumisel.

Jaga: