Euroopa Komisjoni presidendi ja Roheleppe eestkõneleja Ursula von der Leyeni Eesti visiidi puhul saatsid keskkonnaorganisatsioonid talle märgukirja. Organisatsioonide sõnul tegutseb Eesti Roheleppe eesmärkide saavutamisel silmakirjalikult ning elurikkus ja puhas vesi on kaitseta. Kohalikud keskkonnakaitseorganisatsioonid tunnevad, et neid ei kaasata kohalike keskkonnaotsuste langetamisse. 

  • Arvamused
  • 11. oktoober 2022
  • Foto: pixabay.com/photos/forest-trees-sun-rays-sunlight-fog-1072828/

Organisatsioonid on mures nii riigi kui Tallinna linna tasandil toimuva keskkonnapoliitika pärast.

Tallinna otsused lubada arendustegevusi linna looduskaitsealadel ning kaitsealuste liikide kasvu- ja pesapaikades ei vasta Rohelise Pealinna tiitlile.

Riigi tasandil ei ole elupaigad ning elurikkus kaitstud ei Natura looduskaitsealadel ega mujal, kergekäeliselt lubatakse lageraieid loodusväärtuslikel kaitsealustel maadel, ei suudeta langetada raiemahtusid ega suhtuta tõsiselt keskkonnamõju hinnangute tegemisse. 

Hoolimata sellest, et metsateatiseid ehk raielube ei tohi Natura 2000 aladele väljastada ilma eelnevat mõjuhinnangut tegemata, on Eesti riik seda teinud alates ajast, mil need moodustati. 

“Eesti loodus on lageraietega tugevalt ülemajandatud. Riigi tasandil on ette valmistamisel metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030), kus soovitakse jätkata samas suurusjärgus raiemahtudega. Looduskaitseorganisatsioonid suruti otsustusprotsessidest kõrvale, kaasamine oli vaid näiline,” selgitab Helena Eenok MTÜ-st Eesti Metsa Abiks. “Riigi poolt on jäetud täielikult tähelepanuta see, et ametlikel andmetel on metsaelupaigad halvas seisus, metsalinnustik on vähenenud viimase 40 aastaga 40%.” 

“Ka Tallinna linnas Sütiste metsas Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealal oleval Rahumäe Natura loodusalal lubati metsateatistega võtta tee arendamise eesmärgil maha hulk mände. Selleks, et looduskaitsealale rajada asfaltteid ja valgustust,” lisab Gilleke Kopamees Sütiste Metsa Seltsist. “Õnneks aktiivsetel kodanikel õnnestus see kava seisata. Viimase kümnendi hukatuslik silmatorkavate korruptsioonitunnustega "arenduslahkus" peab Tallinnas lõppema.”

Eestimaa Roheliste kaasjuht Johanna Maria Tõugu on veelgi otsekohesem: “Lisaks varitseb oht kogu Tallinna põhjaveele. Maarjamäe klindil asuvad Tallinna haigla ja Lahekalda elurajooni ehitusprojektid, tegemist aga on Lasnamäe põhjavee toitealaga. Strateegilise julgeoleku seisukohalt on äärmiselt oluline, et linnaelanikel säiliks Ülemiste järvest eraldiseisev joogiveevaru. Nii Lasnamäe põhjavee toiteala sanitaartsooni kui ka Ülemiste sanitaartsooni rajatavad asumid ja teedevõrgud on selgelt vastuolus linnaelanike huvidega ja ei vasta meie ettekujutusele läbipaistvast ja ausast linnajuhtimisest.”

Keskkonnaorganisatsioonide esindajad toonitavad, et Roheleppe eesmärgid võidelda kliimamuutuste ning muude inimtekkeliste keskkonnakatastroofide, sh elurikkuse kao vastu, on meie edasikestmiseks üliolulised. Eesti vajab Euroopa poolseid tungivaid suuniseid tuua looduskaitse paberitelt pärisellu ning hakata tegelikult kaitsma meie elukeskkonda.