Keskkonnaajaloo Keskus peab teemaseminare iga kuu kolmandal neljapäeval Ajaloo Instituudis. Seminaris kõneleb reeglina 1-3 teadlast oma keskkonnaajaloo teemalisest uurimistööst. Vaheldumisi esinevad Eesti ja välismaa teadlased.

 “Toidukultuuri allikad ja nende interpreteerimine”

Neljapäeval, 19. aprillil 2012, kell 14.00-16.00 toimub TLÜ Ajaloo Instituudi auditooriumis 2 (Rüütli tn 10, Tallinn) Keskkonnaajaloo Keskuse (KAJAK) seminar teemal “Toidukultuuri allikad ja nende interpreteerimine”, kus kõnelejateks on TLÜ Ajaloo Instituudi teadur Raili Allmäe, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse ning TLÜ Ajaloo Instituudi teadur Ulrike Plath ja TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi ja TLÜ Ajaloo Instituudi teadur Aivar Jürgenson.

Seminari teemaks on eesti toidukultuur nii arheoloogi kui ajaloolase vaatepunktist, toidukultuuri uurimise allikad ning mõned toidukultuuri aspektid eesti ajaloos, alates mõisate ja talupoegade vastastikusest sõltuvusest Euroopa kontekstis eesti seenesöömisharjumusteni välja.

Raili Allmäe "Arheoloogilised inimluud toitumisuuringute allikana"

Enamus arheoloogilisi ja arheobioloogilisi uurimusi tegelevad küsimusega, kuidas inimene on aegade jooksul kasutanud loodusressursse ja mõjutanud keskkonda, bioloogiline antropoloogia otsib pigem vastust küsimusele, kuidas keskkond on mõjutanud inimest kui bioloogilist objekti.

Toitumine on kindlasti üks olulisemaid ja otsesemaid kokkupuutepunkte inimese ja looduskeskkonna vahel. Looduslik keskkond määrab ära, millised on võimalused populatsiooni ellujäämiseks, üks määravamaid tegureid on seejuures loomulikult piisava toidubaasi olemasolu. Viimane sõltub lisaks looduskeskkonna tingimustele ka ühiskonna arengutasemest ja tüübist, elatusviisist ja tehnoloogilise mõtte arengust ning loomulikult toiduvarudele pretendeeriva populatsiooni suurusest.

Informatsiooni ajalooliste ja arheoloogiliste populatsioonide toitumise kohta on võimalik välja lugeda väga erinevatest allikatest nagu ajaloolised ürikud, arheoloogilised leiud, mis seotud toidu tootmise või töötlemisega, arheobotaanilised ja –zooloogilised materjalid ning samuti arheoloogilised inimsälmed.

Üks võimalus uurida minevikuinimeste toidulauda on kasutada selleks arheoloogiliste inimluude makro- ja mikroelementide sisalduste mõõtmist induktiivplasma massispektromeetriga (ICP- MS). Ettekandes tutvustakse esimesi tulemusi, mis on saadud Eesti arheoosteoloogilise materjali analüüsimisel.

Ulrike Plath "Rukkipõld ja õunaaed. Mõisa tähtsus Balti toidukultuuri uurimuses"

Immanuel Wallerstein’i 1970ndatest pärineva teesi järgi oli Idaeuroopas asuv vöönd Poolast Eestini oma suure teravilja tootmise tõttu varasel uusajal Lääne-Euroopa kiiresti kasvavate keskuste peamine toitja. Baltimaades eksporditi suurem osa teraviljast Rootsi ja 18. sajandil viina kujul Peterburgi.

Ühekülgne tootmine peegeldub ka kohalikes toidukultuurides, kusjuures ühekülgsest toitumisest tingitud haigused olid varasel uusajal levinud mitte ainult talupoegate hulgas (süsivesikutel baseeruv söök ja nälg), vaid ka kõrgemad seisused kannatasid nende all (lihal baseeruv söök).

Mitmekülgset ja tervislikku toitumist propageerisid 16. sajandist peale arstiraamatud, põllumajanduslik ja aianduslik kirjandus ja alates 18. sajandi lõpust ka erinevad seltsid oma kirjutistega, rõhutades seega mitmekülgsemate põllu- ja aiakultuuride tähtsust. Söögilaua uuendamisel oli mõisatel silmpaistev tähtsus, sattusid siin ju kokku sakslaste ning mittesakslaste kultuurid ning moodustasid koos mõisa- ja maaelu, mille jätkusuutlikkus oli läbi aegade Baltimaade majanduse jaoks üheks suurimaks probleemiks.

Mõisad oli põllumajanduse, aianduse ja kokanduse keskused, mille kaudu levisid uued teadmised isetootmisest järk-järgult ka eestlaste ja lätlaste kultuuridesse. Rääkimine küllusest ja hädast, uhkusest ja viletsusest oli samas teatud ulatuses ka võimumäng. Ettekandes räägin erinevatest allikatest ning uurimisperspektiividest Balti tootmis- ja tarbimiskultuurides varasel uusajal.

Aivar Jürgenson "Seened eestlaste toidulaual: allikad ja nende interpreteerimine."

R. G. Wasson, C.-L. Strauss, V. Toporov jt on rahvaid jaotanud mükofiilideks ja mükofoobideks: näiteks slaavi ja romaani rahvad on selle jaotuse kohaselt pigem mükofiilid, germaani rahvad pigem mükofoobid.

Geograafiliselt on Ida- ja Kagu-Euroopa mükofiilne, Lääne- ja Põhja-Euroopa mükofoobne. Eesti on osa kontaktalast kahe erineva suhtumisega regiooni vahel: rohkem on seeni söödud Ida-Eestis, mujal on seentesse suhtumine olnud pigem tõrjuv. 18. ja 19. sajandi autorid on ära märkinud eestlaste vähest seenelembust ja seeneliikide vähest tundmist.

Vaesemale elanikkonnale on seened olnud kohati liha asendaja. Enamasti paigutuvad seeneroad oma struktuurilt pigem liha- kui taimtoidu kategooriasse. Sama võib öelda seeneroogade asendi kohta toidukordade süsteemis. 19. sajandi teisel poolel alanud intensiivne seenepropaganda eesti ajakirjanduses toetas seda süsteemi: seened pidid asendama liha ja aitama nälga leevendada. 19. sajandi lõpus hakkas see trend aga muutuma: seeni hakati propageerima pigem tervisliku toiduna ja mitte niivõrd toitvana.

Ettekandes antakse ülevaade nende erinevate trendide kajastumisest eesti ajakirjanduses ja kokaraamatutes.


“Beautiful nature - useful nature. How the nature was used in Keila-Joa manor (19th - 20th c.)”

Keskkonnaajaloo Keskusel on rõõm teada anda, et aprillis toimub erandkorras veel teinegi seminar:  neljapäeval, 26. aprillil 2012, algusega kell 15.00 toimub TLÜ Ajaloo Instituudi suures saalis (Rüütli tn 10, ruum 303)  KAJAKu seminar, kus Alexey Kraykovskiy  St. Peterburgi Euroopa Ülikoolist räägib  teemal "Ilus loodus - kasulik loodus. Kuidas kasutati loodust Keila-Joa mõisas (19.-20. sajandil)". Ettekanne toimub inglise keeles.

Alexey Kraykovskiy "Beautiful nature - useful nature. How the nature was used in Keila-Joa manor (19th - 20th c.)"

The presentation will include the preliminary analysis of the first results of the project dedicated to the history of the palace and park of the manor Schloss Fall (Keila-Joa). This place was famous for both nice landscape and well-organized economy and the presentation will demonstrate interconnections between these two basic elements of this manor of outstanding reputation.

The presentation will be based on the evidences from the 19th and first half of the 20th cc. The main idea is to study the interrelations between the landscape and the manor through the perspective of practical usefulness of natural beauty.