Keskkonnaminister Siim Kiisler soovib teha valitsusele ettepaneku moodustada 58 uut looduskaitseala laane- ja salumetsade kaitseks. Kaitse alla võtta soovitavad alad asuvad kõik riigimaal ning neile soovitakse kehtestatakse ühine kaitse-eeskiri.

„Meie metsadele iseloomuliku elustiku säilimiseks nähakse nii aastani 2020 kehtiva Eesti metsanduse arengukava kui ka looduskaitse arengukavaga ette seda, et rangelt kaitstaval metsamaal oleks enam erinevat tüüpi metsa. Metsade tüpoloogiline analüüs näitas, et selleks on vaja võtta täiendavalt kaitse alla laane-, salu- ja soovikumetsade tüüpi kuuluvaid metsi,“ selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler uute looduskaitsealade moodustame põhjust. Keskkonnaministeerium saatis uue kaitsealade moodustamise määruse eelnõu teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks, mille järel esitab keskkonnaminister Siim Kiisler määruse Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Aladel soovitakse kaitsta, taastada ja säilitada laane-, salu- ja soovikumetsi ja kaitsealadele jäävaid kaitsealuseid taime- ja loomaliike.  „Uute kaitsealade moodustamisega astuksime erinevate metsatüüpide kaitseks ja sealse elustiku tagamiseks suure sammu edasi,“ ütles minister Kiisler.

Kaitse alla soovitakse võtta täiendavalt 26 715 hektarit riigimetsa, millega hõlmatakse 6731 hektarit laanemetsi, 9850 hektarit salumetsi ja 4183 hektarit soovikumetsi. Kaitsealad kuuluksid kõik sihtkaitsevööndisse, kus majandustegevus on keelatud.

Kaitstavate alade valikul lähtuti eeldustest, et kaitse alla võetaks suure laane-, salu- ja soovikumetsade osakaaluga alad, mis oleksid võimalikult mastaapsed ja asuksid valdavalt väljakujunenud metsamaal. Valikul peeti oluliseks, et need alad asuksid maastikus kompaktselt või piirneksid olemasoleva kaitsealaga.

Moodustatavad kaitsealad ei ole valdavalt enne kaitse all olnud. Erandiks on Nulga looduskaitseala, millele soovitakse liita Nulga väike-konnkotka püsielupaik. Samuti soovitakse osa Vaharujärve metsise püsielupaigast liita Tagametsa looduskaitsealaga.

Laane- ja salumetsade kaitseks vaadatakse üle ka juba seni olemasolevad kaitsealad, mida vajadusel ümber tsoneeritakse või laiendatakse. Samuti inventeeritakse riigimaal nendes metsatüüpides ka vääriselupaiku.