Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.

  • Arvamused
  • 21. mai 2021
  • Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee

Riigikogu menetleb parasjagu eelnõud, mille eesmärk on tagada väärtuslike põllumaade säilimine ning kaitsta neid täisehitamise eest. Väärtuslikku põllumaad täisehitamise eest kaitstes on eelnõus aga unustatud mitmed olulised tegurid, mis on vältimatud põllumaade säilimiseks väärtuslikuna pikaajaliselt. Põllumaa saab olla väärtuslik ja säilida väärtuslikuna üksnes siis, kui tagatud on head põllumajanduspraktikad ning kaitstud on mullad ja mullaelustik. Eelnõu rakendamine praegusel kujul aga ei kaitse mulla tervist, vaid vastupidi - soodustab erosiooni ja mullaelustiku vaesumist ning teeb võimatuks integreeritud taimekaitse aluste rakendamise.

Pärandkoosluste Kaitse Ühingu juhatuse liige Aveliina Helm selgitab, et lisaks mitmetele teistele puudustele põlistab menetluses olev eelnõu ligikaudu 700 000 hektari põllumajandusmaa üheülbalisuse. Seda seetõttu, et oluliselt piiratakse suuri põlde liigendavate maastikuelementide rajamist, nagu näiteks põllusaared, puuderead, põlde liigendavad hekid, mitmekesiste põllumajanduspraktikate, nt agrometsanduse rakendamist ja maa ajutiselt kasutusest välja jätmist.

“Meil on olemas mahukas teaduslik tõendus, sh ka Eestist, kui tähtis on liigendatud ja elurikas maastik põldude mullaelustiku säilimiseks ning seeläbi ka jätkusuutliku toidutootmise tagamiseks. Praeguses vormis teeb eelnõu põllumeestel ja maaomanikel võimatuks rakendada loodushoidlikke, pikaajaliselt saagikaid ning kestlikke põllumajanduspraktikaid, milles põllumajandusmaastike mitmekesisusel on väga oluline roll. Eelnõu on praegusel kujul vastuvõetamatu, selle sisu on tarvis viia kooskõlla Euroopa Liidu ja Eesti strateegiliste põllumajanduse ja elurikkuse suundadega ning teaduslike alustega nii, et põllumaa väärtuslikkus ka tegelikult kaitstud oleks.”  

Keskkonnaühenduste hinnangul on vajalik rakendada praegusest teaduspõhisemat lähenemist sellele, mis kujundab põllumaa väärtuslikkuse. Praegu Riigikogus menetletav väärtuslike põllumajandusmaade kaitset reguleeriv seaduseelnõu on vastuolus nii Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikat suunava strateegia Talust taldrikule eesmärkidega, Euroopa Liidu elurikkuse kaitse eesmärkidega kui ka Eesti Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) eesmärkidega. EKO teeb ettepaneku eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning saatis Riigikogu maaelukomisjonile ka hulga ettepanekuid, mille arvestamine on vältimatu väärtuslike põllumaade säilimiseks Eestis.

Seaduseelnõu ja selle senine menetluskäik.