Kevad on oma sünnipäevast saadik tähtsaid päevi täis. Iga päev on kevades midagi uut leida ja see need päevad tähtsaks teebki.

Üks tähtis päev jääb kusagile sinna jürikuu ja lehekuu vahetusse kui varesekodus kooruvad rohekatest munadest vareselapsed. Tähtis päev ja tähtis sündmus, mis on alati ka märguanne nende suurematele sugulastele, kaarnatele.

Nii nad tulevadki oma rüüsteretkele ja tulemuseks on tühjaks jäänud varesepesad. Ma kuulsin sellest esmakordselt ühe Kuusalu kandi vanamehe käest.

Silmad lahti, olen seda hiljemgi tähele pannud. Kui suured sugulased pesa rüüstama tulevad, jääb järgi üks suur vareste viha. Viha, mis ei aita, sest suured mustad sugulased on suuremad ja tugevamad ja tahavad ka kevadel süüa.

Kord Kõrvemaal kui ronkade röövretkele peale sattusin, olid vihased varestest pesaomanikud vihased isegi puuoksa peale, mida nokaga taoti. Ometi ei aidanud seegi ja üks varesepesa jäi jälle pesapoegadest tühjaks. Kevad on ka kõike täis. Seal on ka seda kurbust ja traagikat kui rongad vareste poegi omaks võtmas käivad.

Kõrvemaa, 1999.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!