Alatskivil vaatasin korraks märtsikuist lossi ja lõin väikse laagri külaserva üles. Hommikul olin täiesti Märtsimehe moodi. Ülelendavad rongad ja varesed püüdsid pilku oma kaklemisega Peipsi järve poole lennates.

Järgmisel päeval olid nad järvejääl kaklemas. Selle põhjus selgus ka peagi. Kalameeste poolt püügiaukude ümber jäetud kiisad olid tüli põhjuseks. Suured mustad sugulased ei lasknud väiksemaid löögile, vaid ahnitsesid kõik endale.

Ja sealt lindude vaheline tüli alguse saigi, mis juba hommikuti lennus endast tunda andis ja Märtsimehe üles ajas. Sugulaste asi on sageli looduses kakelda.

Ka inimesed, kes loodusest palju õpivad, teevad seda sageli ja ei jää loodusele kunagi alla. Nii ma õppisingi ronga ja varese kaklusest midagi uut ja ometi ei läinud ma koju tagasi, et siis sugulastega edaspidi kaklema hakata. Panin ronga ja varese kakluse kirja ja olin õnnelik, et ise kellegiga kaklema ei pea, ei looduses ega elus ammugi mitte.

Alatskivi, kevad, 2003.


Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!

Saa Marekiga tuttavaks!