Viimane Eurobaromeetri uuring selgitas, et kaks kolmandikku eurooplastest peab kliimamuutust suurimaks ohuks vaesuse, toidu ja puhta vee nappuse järel. Samast uuringust selgus, et eestimaalastele tundub mure aga kauge ning üldjuhul ei tunta isiklikku vastutust kliimamuutuste leevendamise ees. Kuid kas on võimalik, et tegelikult mõjutab see meid kõiki ning igal ühel on selles tähtis roll?

Europarameetri uuringu tulemuste kohaselt näib eestimaalaste jaoks kliimamuutuste probleem üldjuhul kauge ning esineb skepsist inimese või üldse väikse riigi võimaluste üle muutust tuua.

Kliimamuutustest rääkides peame silmas inimtekkelisi kliimamuutusi, mis alates 19. sajandi teisest poolest looduslikule foonile tooni annavad ning millega kaasnevad negatiivsed mõjud nagu üldine veetaseme tõus, sagenenud looduskatastroofid ja tormid, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja võõrliikide levik. Lisaks muutustele looduses avaldavad kliimamuutused maailmas negatiivset mõju ka inimeste tervisele haiguste leviku ja suremuse kasvu läbi.

Eestimaalaste muretu suhtumise üheks põhjuseks võib olla vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest. Näiteks populaarsetes päevalehtedes kajastatakse kliimaga seonduvaid uudiseid vähe. Tartu Ülikooli ja MTÜ Ökomeedia koostöös valminud meediauuringu kohaselt moodustasid 2010. aastal Eesti Päevalehes ja Postimehes otseselt kliimaga seonduvaid uudised 1 protsent kõigist keskkonnateemadest.

Teisalt võib asi olla meie pragmaatilises ja talitsetud ellusuhtumises - ei usuta, et mina üksikisikuna olen võimeline kliimamuutusi leevendama. See on tegelikult universaalne ja vägagi inimlik küsimus – kas üldse üksik inimene on võimeline maailmamastaabis muutust algatama? Jättes praegu kõrvale riikide ühised pingutused, mõtiskleme üksikisiku võimaluste üle maailma muuta.

Igapäevased väikesed valikud mõjutavad maailma

Kliimasõbralikuma eluviisi juurutamiseks piisab esialgu väga lihtsatest sammudest, mis tegijalt vaid pisut teadlikkust ja harjumusmustrite lõhkumist nõuavad. Kliimamuutused on globaalne probleem – selle negatiivsed mõjud avalduvad üleilmselt hoolimata sellest, kus täpsemalt kasvuhoonegaase (CO2, CH4, N2O ja F-gaasid) atmosfääri paisatakse. Piirideülene mõõde muudab selle probleemi ühest küljest abstraktseks, teisalt jälle väga vahetuks, sest paljude seoste läbi on meie igapäevastel valikutel ja tegevustel sageli otsene mõju kliimamuutustele. Näiteks paiskub Tallinn-Tartu suunal edasi-tagasi autosõidul atmosfääri üle poole rohkem CO2 kui bussisõidul inimese kohta. Pesu pesemine 40 kraadi juures säästab 60-kraadise veega pesemisega võrreldes kolmandik tarvitavast elektrienergiast. Eelistades kohalikke tooteid välismaistele saab loodust säästa pikal transpordil tekkivast saastest. Taoliste valikute ees seisame igapäevaselt ja ka infot loodussäästlike valikute ja tegevuste kohta leiab internetiavarustest küllaga.

Suurim väljakutse on hoopis psühholoogiline – tarvis on muuta oma tavapäraseid harjumisi ja põimida keskkonna- ja kliimakaalutlused igapäevastesse valikute tegemisse. Teame hästi õpetaja Lauri sõnu Tootsile, et kui ei jõua teha kogu rehkendust, tee pool.

Kui pole võimalik autokasutamisest täielikult loobuda, siis on mõistlik eelistada ökonoomsemaid automudeleid ja sõiduvajadused eelnevalt läbi mõelda: kas sõidukorrale leiduks alternatiiv (ühistransport, jalgratas, IT lahendused, mis toimingu kodust teostada võimaldavad), kas läbitud teekond on optimaalseim ja auto sõidab täismahutavusega.

Keskkonnahoidlike tegevustega kaasnevad positiivsed mõjud

Tegevustega, mis vähendavad atmosfääri paisatavaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid, kaasnevad üldjuhul alati ka muud positiivsed mõjud.

Nii paraneb õhu- ja veekvaliteet ning väheneb tekkivate jäätmete hulk, paraneb elanike tervis, sest elu- ja looduskeskkond on puhtam ja vähenevad ka erinevad kulutused. Näiteks energiasäästlikkuse nimel soojustatakse maju, mis tähendab väiksemat soojusekadu ja seega ka väiksemat tarbimist. Sellega kahanevad kodukulud ja vähenevad energiatootmiseks kasutatava põlevkivi kaevandamisel tekkivate jäätmete hulk, veerežiimi ja õhukvaliteediga seonduvad negatiivsed keskkonnamõjud Ida-Virumaal.

Eelistades ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikumist autosõidule paranevad vähenenud heitgaaside tõttu õhukvaliteedi näitajad (väävli- ja lämmastikühendite ja peenosakeste hulk õhus) eelkõige meie endi kodutänavatel. Puhtam õhk on hea inimeste tervisele ja elueale, sest saastatus põhjustab mitmeid haigusi. Kütusekokkuhoid mõjub hästi rahakotile ja rattasõit või jalutuskäik teeb head kehale.

Suured muutused algavad iseendast

Oma tegude ja valikutega saab igaüks olla eeskujuks ja inspireerida inimesi enda ümber kliima- ja keskkonnahoidlikumalt käituma. Kui selliselt käitub piisavalt suur hulk inimesi, sillutab see tee veelgi suuremale ja mõjusamale muutusele.

Parim kohalik näide eeskujust on 2008. aastal Eestis toimunud koristusaktsioon, millest on tänaseks välja kasvanud maailmakoristuskampaania, kaasates üle saja riigi maailmas. Koostegemise jõudu illustreerib sama edukalt 2007. aastal Sydney’st alguse saanud „Maa tund“, mil tunniks ajaks kustutatakse ühiselt ära kõik asjatult põlevad tuled. Tänaseks on selle sündmusega liitunud miljonid inimesed üle maailma ja tegemist on suurima Maa heaks käivitunud initsiatiiviga, mille eesmärk pole vaid tunnine elektrisääst ja sellest tulenev kasvuhoonegaaside heite kokkuhoid, vaid kliimamuutuste laiem teadvustamine ja inimeste tegutsemisele õhutamine.

Asjakohane on näide ka minu tuttavast, kes sorteeris järjekindlalt kodus prügi juba kümmekond aastat tagasi, mil see kaasmaalastele kummaline näis. Kusjuures toonane prügimajandussüsteem olulist sorteerimist veel ei võimaldanud ja suure tõenäosusega jõudis sorteeritud kraam lõpuks prügimäele siiski koos kõige muuga segamini. „Ma harjutan!“ kõlas tema tagasihoidlik selgitus.

Ja tõele au andes vajavadki muutused tihtipeale harjumist või harjutamist ning tulemused on sageli pika inertsiga. Just nagu alustavasse ettevõttesse on esialgu tarvis palju investeerida ning kasumit loota võib alles kuude või aastate pärast. Küll aga viib järjekindel tegutsemine ühel või teisel kujul soovitud tulemusteni. Tänaseks on meil toimiv jäätmete sortimissüsteem ning tänu hoolikatele elanikele paiskub õhku tunduvalt vähem kasvuhoonegaase.

Samamoodi on globaalprobleemide lahendamisel oluline näha suurt pilti ja meeles pidada, et nähtavad tulemused saabuvad pikema aja jooksul. Tulemused sõltuvad meie järjepidevast ja pühendunud tegutsemisest.