Noorte keskkonnaliikumine Fridays for Future (FFF) valmistab parasjagu ette reedel toimuva ülemaailmse kliimastreigi üritusi Tallinnas, Tartus ja Narvas ja leiab, et keskkonnakriis taandub nihkesse läinud väärtustele.

  • Kliima
  • 26. september 2021
  • Foto: Kliimastreik Tallinnas 24. septembril. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee

“Keskkonnakriis on eelkõige väärtuste kriis. Sotsiaal-majanduslikud probleemid, sealhulgas rassism, seksism ja klassilõhed, võimendavad kliimakriisi ja vastupidi,” ütles Tartu kliimastreigi peakorraldaja Henri Holtsmeier. 

“Fridays for Future'i üks olulisemaid nõudmisi on kliimaõiglus – climate justice. Kliimakriis mõjutab meie elu läbivalt, võtame kasvõi tõusvad elektrihinna ja kütuseaktsiisi. Pole sektorit ega teemat, mis jääks kliimakriisist puutumata,” lisas Tallinna kliimastreigi peakorraldaja Kaia Konsap.

“On teada, et kliimakriisis kannatavad kõige rohkem majanduslikult ja sotsiaalselt kõige nõrgemal positsioonil olevad inimesed. Ka lõi näiteks hiljutine kõrge elektrihind Eestis eriti valusalt just väikese sissetulekuga inimesi. Riigijuhtidel on võimalus ja kohustus haavatavaid inimesi toetada, et kõigi inimeste põhivajadused saaksid kaetud ning samal ajal elaks inimkond Maa võimete piirides,” selgitas presidendi mulluse kõnevõistluse võitja ning noore looduskaitsja märgi pälvinud Kertu Birgit Anton.

“Samas taandatakse kliimakriis sageli nišiteemaks – keda see gaaside tootmine ja loodusteema üldse puudutab? Loodusturiste? Aga reaalselt puudutab see kõiki,“ märkis FFF-i koordinaator ja Tartu kliimastreigi peakorraldaja Henri Holtsmeier. “Vaesus ja vägivald on ühed suurimaid looduskahjulike praktikate ülalhoidjaid. Vaesed ja vägivalla all kannatavad inimesed ei saa valida, millist tööd ja kuidas nad teevad. Või mida nad söövad ja seljas kannavad. Näiteks Kongo Demokraatliku Vabariigi koobaltikaevanduses töötavad lapsed ei saa valida, mis tööd nad teevad. Neid ümbritsev globaalmajanduslik süsteem sunnib neid sinna. Meil endil on Lähis-põhjala turvalises keskkonnas seevastu võim vajalikke muutusi ellu viia.”

Kliimaõiglust võib mõista mitmel viisil. Lihtsamalt öeldes saab kliimaõiguse kontseptsioonid rühmitada menetluslikuks õigluseks, mis rõhutab õiglast, läbipaistvat ja kaasavat otsustusprotsessi, ning jaotavaks õigluseks, mis keskendub sellele, kes kannab nii kliimamuutuste kui ka rakendatavate meetmete kulud.

Tallinna kliimastreigil kõnelevad Fridays for Future Eesti esindaja Kaia Konsap muutustest kliimarindel ja streikide ajendist ja Loomuse liige Farištamo Eller avab kliimakriisi ja loomatööstuse omavahelisi seoseid. Lisaks võtavad sõna aktivist ja brändikonsultant Marcus Pertel, arhitekt ja noor poliitik Aleksandr Maier, Eesti LGBT Ühingu juhatuse liige Kristiina Raud, Feministeeriumist Kaimai Kuldkepp ja Eesti Metsa Abiks liikumise koordinaator Linda-Mari Väli. Selge ilma korral mängib Grettel Eerik Vioolat. Terje Põvvat MTÜ-st Päästame Eesti Metsad räägib elurikkuse hoidmise vajadusest kliimakriisiga võitlemisel jt. 

Tartus kõneleb Henri Holtsmeier maailma põhja- ja lõunapiirkondade neokolonialistlikest suhetest. Lisaks saavad sõna Kertu Birgit Anton, noor sotsiaaldemokraat Jens Jaanimägi, noor Roheline Johanna Maria Tõugu ning infovabaduse aktivist Märt Põder. Streigile järgneb rongkäik läbi Tartu kesklinna. Rongkäigul mängib rahvaviiulit Aurora Mikk. 

Kliimastreigi sõnum maailmale on täpsemalt kirjas manifestis.